Gilgameši eepos

Оглавление

Amar Annus. Gilgameši eepos

EESSÕNA

KUNINGAS GILGAMEŠ MUISTSETE MESOPOTAAMLASTE AJALOOPÄRIMUSES

GILGAMEŠ ALLILMA JUMALANA

SUMERI EEPILISED LOOD BILGAMESIST KUI EEPOSE KIRJANDUSLIKUD EELKÄIJAD

„GILGAMEŠI EEPOSE“ STANDARDVERSIOON

STANDARDVERSIOONI SISUKOKKUVÕTE

„GILGAMEŠI EEPOSE“ HILISEMAD PARALLEELID

GILGAMEŠ, ENKIDU JA „PÜHADE MEESTE“ TRADITSIOON

EELMÄRKUS TÕLKELE

GILGAMEŠI EEPOS

Esimene tahvel

Teine tahvel

Kolmas tahvel

Neljas tahvel

Viies tahvel

Kuues tahvel

Seitsmes tahvel

Kaheksas tahvel

Üheksas tahvel

Kümnes tahvel

Üheteistkümnes tahvel

Kaheteistkümnes tahvel

KOMMENTAARID

HETIIDI „GILGAMEŠ“

KIRJANDUST

TÕLKES ESINEVATE MÜTOLOOGILISTE ISIKUTE JA KOHANIMEDE SÕNASTIK

KIRJANDUST

ILLUSTRATSIOONIDE NIMEKIRI

Отрывок из книги

Käesolev raamat esindab esimest katset tõlkida babüloonia „Gilgameši eepos” eesti keelde akkadi keelest. Tõlge põhineb eepose standardversiooni tekstil, mis oli jagatud ja reastatud kaheteistkümneks savitahvliks. Standardversiooni teksti on tükk tüki haaval taastatud viimased 150 aastat ning tööd jätkub veel vähemalt sama kauaks, enne kui eepose tekst tervikuna tuntuks saab. Senini on tekstis lühemad või pikemad lüngad, praegu on tundmatu umbes kolmandik eepose tekstist. Selles raamatus ei ole tõlgitud babüloonia „Gilgameši eeposele“ eelkäijateks olnud sumeri eepilisi lugusid Bilgamesist, taoline töö võib jääda kaugemasse tulevikku.

„Gilgameši eepose“ uurimine oli pikka aega raskendatud, sest R. Thompsoni 1930. aastal Oxfordis ilmunud tekstiväljaanne aegus paarikümne aastaga, kuna pidevalt avastati uusi tahvleid ja fragmente. Seepärast pidi iga eepose tõlkija algteksti taastama ise. Suureks abiks oli S. Parpola 1997. aastal avaldatud õpikulaadne väljaanne, millest algas siinkirjutaja esmatutvus eepose algtekstiga. 2003. aastal ilmus aga Londoni Ülikooli professori Andrew R. George’i koostatud ja kommenteeritud uus monumentaalne tekstiväljaanne, milles kogu filoloogiline töö oli tehtud uuesti. Kõikide seni avastatud käsikirjade kriitilise läbivaatusega asetas ta „Gilgameši eepose“ teksti uurimise täiesti uuele vundamendile ja andis vahendi, ilma milleta ükski tänapäevane tõlge tööd alustada ei saa. Pärast mainitud raamatu ilmumist on päevavalgele ilmunud juba mitmed uued „Gilgameši eepose“ käsikirjad, nõnda et kümmekonna aasta pärast osutub ka 2003. aasta väljaanne vananenuks. Iga põlvkond vajab uut, täiendatud ja parandatud „Gilgameši eepose“ algteksti ja selle tõlget, kuigi põhisisu oli hästi teada juba sadakond aastat tagasi.

.....

Muistsed mesopotaamlased arutlesid ka küsimuse üle, kuidas veeuputuse-eelne tarkus või selle tarkuse kandjad katastroofi üle elasid, pakkudes erinevaid vastuseid. Üks võimalus oli kujutada tarku ette poolkalaliste amfiibidena nagu Oannes, kes oli võimeline elama nii kuival maal kui ookeanis. Kõige tuntuma versiooni järgi nii Mesopotaamias kui Vanas Testamendis pääses veeuputusest siiski üks mees oma perega, kes seda ette teades ehitas laeva. Veeuputuse üle elanud surelik sai Mesopotaamia tekstide järgi jumalatega võrdse staatuse. Ta viidi elama inimestest kaugele maailma otsa ja teda külastanud Gilgameš ei saanud küll surematuks, kuid pälvis suure tarkuse, mida ta vahendas inimkonnale.

Veeuputuse üle elanud kangelasel oli Mesopotaamia traditsioonis kolm nime, kuid kõik need viitasid samale isikule. Vana-Babüloonia aegadest, u aastast 1600 e.m.a pärinevas veeuputuseloos on selle tegelase nimi Atra-hasis, mis tähendab „väga tark“. Atrahasise eeposes kirjeldatakse inimkonna algset ajalugu. Pärast loomist oli inimene surematu ning selle tagajärjel sai maa ülerahvastatud, mida jumalad üritasid likvideerida kolmel viisil – näljahäda, haiguse ja veeuputusega. Kõigist nendest katsumustest tuli välja Atrahasis, kes pärast kolmandat katset tehti surematuks, jumalatega võrdseks. Alles pärast veeuputuse tekitamist leidis jumalkond sobiva meetme inimkonna arvukuse ohjeldamiseks, tehes ülejäänud inimkonna surelikuks. Sumeri allikates on veeuputuse üle elanud tegelase nimi Ziusudra, mis surematusele viidates tähendab „pikk elu”. „Gilgameši eeposes“ nimetatakse teda akkadi keeles „kaugeks Uta-napištiks“ (Ūta-napišti rūqu), mis kõlab nagu sumeri nime Ziusudra õpetatud tõlgendus. Uta-napištit peeti staatuse poolest võrdseks veeuputuse-eelsete tarkadega ja seda jumalate saladusi teadvat inimest kutsutakse epiteedi või pärisnimega „väga tark“, Atrahasis (XI 197).

.....