Оглавление
Anders Hansen. Ekraaniaju
Anders Hansen. Ekraaniaju. Pühendatud Hans-Åke Hansenile (1940–2011) Vanja Hansenile ja Björn Hansenile
Eessõna
1. Meid kujundanud maailm
........ (8 punkti)
… (3 punkti)
. (1)
Evolutsioon – meie elu alus
Me pole loodud tänapäeva maailma jaoks
Tunded on ellujäämisstrateegia
Tunded juhivad meid otsuste poole
Negatiivsed tunded on prioriteet
2. Stress, ärevus ja depression – evolutsioonilised võitjad?
Nii kujunes välja meie stressisüsteem
Amügdala – meie tulekahjualarm
STRESSA PARAJALT
Pidevalt aktiivne
Ärevus – tekib võimaliku ohu puhul
ESINEMISHIRM
Isegi ebaloogiline ärevus on loogiline
Depressioon – looduslik kaitse?
ÄREVUST ESINEB AINULT INIMESTEL
Pikaajalise stressi hind
Depressioon – kaitse nakkuste eest?
Oma tunnete sõnastamine on tähtis
Hoiatusmärgid
„Tugevaim jääb ellu” ei pea alati paika
3. Nutitelefon – meie uus maalim
Dopamiini ülesanne
Me armastame kõike uut
Aju armastab „võib-ollat”
„Võib-olla” tekitab himu nutitelefoni järele!
Sotsiaalmeedia aktiveerib meie tasukeskuse
KES JÄÄB NUTITELEFONIST SÕLTUVUSSE?
Silicon Valley tunneb süüd
Madaltehnoloogiline lapsevanem
Digitaalne karussell kisub hõlpsasti kaasa
4. Keskendumisvõime – meie aja defitsiit
Rööprähklemise hind
Aju premeerib ennast halva töö eest
Töömälu on piiratud
Häirib isegi hääletu telefon
Nutitelefoni ignoreerimine on aktiivne tegevus
Me treenime tähelepanu hajutamist
Teadmiste kinnistamine
Pikaajaliste mälestuste loomiseks on vaja keskenduda
Aju armastab otseteid
Google’i efekt – info mällu salvestamata jätmine
Ümbritseva suhtes ükskõikne
RÖÖPRÄHKLEJA MÄLESTUSED SATUVAD VALESSE KOHTA
5. Kuidas mõjutab ekraan meie vaimset tervist ja und?
Alahinnatud uni
NUTITELEFONIST MASENDUSES?
Miks me magame?
Stress ja ekraan rikuvad une
Sinise ekraani varjukülg
E-raamat või „tavaline” raamat
Meie tundlikkus on erinev
KAS EKRAANID VÕIVAD MÕJUTADA KA SÖÖGIISU?
6. Sotsiaalmeedia – meie suurim mõjutaja
Me armastame kuulujutte rääkida
Sotsiaalsed hällist hauani
KUI PALJUDEGA INIMENE SUHELDA SAAB?
Facebook
Kõige meelsamini räägime iseendast
(A)sotsiaalmeedia
NÕRGEM ENESETSENSUUR
Sotsiaalne staatus mõjutab enesetunnet
Digitaalne armukadedus
Kumb oli enne, muna või kana?
MIS MEID KÕIGE KADEDAMAKS TEEB?
Sotsiaalmeedia mõjutab meid erineval moel
Sotsiaalmeedia on teismeliste kinnisidee
Me peegeldame ennast teistes
Kas sotsiaalmeedia hävitab empaatia?
Kellele kuulub sinu tähelepanu?
Digitaalne võidurelvastumine
Me otsustame ise, milliseid tooteid tahame
Verine lugu „meist ja neist”
Võltsuudised
Aeg digitaalseks võõrutuseks?
7. Mida teevad ekraanid meie laste ja noortega?
Laste nutitelefonisõltuvus
Dopamiin elu eri etappides
Nutiseadme abil õppimine ei ole väikelastele
MIKS KÜPSEB OTSMIKUSAGAR KÕIGE VIIMASENA?
Ei oska tasu saamist edasi lükata
Nutitelefon koolis – sõber või vaenlane?
Tähelepanu hajutaja – vähemalt osade jaoks
Noored magavad üha halvemini
Noorte halb vaimne tervis
Nutiseade kui depressiooni allikas
Kui internet muutus mobiilseks
Valik – hea enesetunne või sõltuvus
Mõiste „ekraaniaeg”
8. Kehaline aktiivsus – nutikas vastumeede
Infotsunami
Ka vähene liikumine annab tulemusi
Miks meie keskendumine paraneb?
Kehaline aktiivsus ennetab stressi nii lastel kui täiskasvanutel
Vaimne stressivastane turvapadi
Me liigume üha vähem
Kui palju on vaja ennast liigutada?
ME OLEME VILETSAS VORMIS!
9. Aju tulevikus – kas see kohaneb?
Meie IQ langeb
„Teadmine”
„Rongihaigus” ja teisi murekohti
Teadusuuringud ei jõua sammu pidada!
Mis kaduma läheb?
Kas me areneme endiselt?
Kas me tunneme ennast tõepoolest halvemini?
Õnnelikkus pole meie loomuses
Läbi aegade suurim ühiskondlik muutus
10. Lõppsõna
Häid nõuandeid digitaalsel ajastul
TÖÖL
SOTSIAALSE SUHTLUSE AJAL
LASTELE JA NOORTELE
ENNE MAGAMA MINEMIST
STRESS
KEHALINE AKTIIVSUS JA AJU
SOTSIAALMEEDIA
Allikad
Piltide allikad
Tänusõnad
1
2
3