Alexander von Humboldt (1769–1859) sündis ajal, kui inimeste püüdlused olid suunatud looduse allutamisele – maad võideti metsiku looduse käest ja pandi inimese teenistusse, metsi raiuti seninägematu kiirusega ning maavarasid kasutati ulatuslikumalt kui kunagi varem. Väsimatu ränduri ja vaatlejana jagas Humboldt oma tähelepanekuid looduse seaduspärasuste ja inimtegevuse tagajärgede kohta arvukate teadustöödeja raamatute vahendusel kogu maailmaga. Oma eluajal saavutas ta sedavõrd suure kuulsuse, et ajaloolased peavad teda tolleaegse Euroopa üheks kõige kuulsamaks inimeseks üldse. Lühivisiidiga Tartu ülikooli 1829. aasta kevadel suutis ta ka siinset teaduselu korralikult ergutada. Andrea Wulfi rohkelt auhindu võitnud (sh 2016. aasta Londoni Kuningliku Ühingu teadusraamatu aastapreemia) ning New York Timesi ja Spiegeli bestselleriks tõusnud teose esimene osa annab särava ülevaate Humboldti noorusest, kujunemisest ja esimesest suurest ekspeditsioonist Lõuna-Ameerikasse.
Оглавление
Andrea Wulf. Looduse leiutamine. Alexander von Humboldti uus maailm, I
Kaardid
Autori märkus
Proloog
ESIMENE OSA. Teeleasumine: Ideede tõus
1. Algused
2. Kujutlusvõime ja Loodus
3. Sihti otsimas
TEINE OSA. Kohalejõudmine. Ideede kogumine
4. Lõuna-Ameerika
5. Ljaano ja Orinoco
6. Üle Andide
7. Chimborazo
8. Poliitika ja loodus
KOLMAS OSA. Tagasitulek: ideede korrastamine
9. Euroopa
10. Berliin
11. Pariis
12. Revolutsioon ja loodus
13. London
14. Ideede ringlemine
Tänusõnad
Illustratsioonide viited
Märkused
Lühendid: isikud ja arhiivid
Lühendid: Alexander von Humboldti teosed
Muud lühendid
Proloog
1. Algused
2. Kujutlusvõime ja Loodus
3. Sihti otsimas
4. Lõuna-Ameerika
5. Ljaano ja Orinoco
6. Üle Andide
7. Chimborazo
8. Poliitika ja loodus
9. Euroopa
10. Berliin
11. Pariis
12. Revolutsioon ja loodus
13. London
14. Ideede ringlemine
Märkusi Humboldti teoste kohta
Teosed, mis kuulusid 34-köitelisse sarja „Reis Uue Mandri ekvinoktsiaalpiirkondadesse“
Teisi teoseid
Allikad ja bibliograafia
Alexander von Humboldti teosed
Bibliograafia
Отрывок из книги
Humboldti reis läbi Ameerikate 1799–1804
Humboldti reis läbi Venezuela 1800
.....
Gröönimaal on Humboldti neem ja Humboldti liustik ning temanimelised mäeahelikud on Põhja-Hiinas, Lõuna-Aafrikas, Uus-Meremaal ja Antarktikas. Tema nime kannavad jõed ja joad Tansaanias ning Uus-Meremaal, samuti pargid Saksamaal ja tänav Rue Alexandre de Humboldt Pariisis. Ainuüksi Põhja-Ameerikas on neli maakonda, kolmteist linna, mitmed mäed, lahed, järved ja jõed saanud nime tema järgi ning veel Humboldt Redwoods State Park (Humboldti ranniksekvoia-looduspark) Californias. Humboldti pargid on ka Chicagos ja Buffalos. Nevada osariik oleks peaaegu saanud nime Humboldti järgi, kui 1860. aastal käisid põhiseaduse konventsiooni debatid osariigi nimetamise asjus. Ligemale 300 taimeliiki ja üle 100 loomaliigi on nimetatud tema järgi, nende seas ka Californias kasvav Humboldti liilia (Lilium humboldtii), Lõuna-Ameerikas elav guaanopingviin (Spheniscus humboldti) ja veidi alla 2-meetrine raevukas kiskja – Humboldti suurkalmaar (Dosidicus gigas), keda leidub Humboldti hoovuse vetes. Ka mitmed kivimid kannavad tema nime, nagu humboltiid ja humboltiin, ning Kuu peal on piirkond Mare Humboldtianum (Humboldti „meri“). Mitte kellegi teise järgi pole nimetatud nii palju geograafilisi, bioloogilisi ja samuti inimkultuuriga seotud objekte.
Ökoloogid, keskkonnakaitsjad ja looduskirjanikud toetuvad Humboldti seisukohtadele, paljud neist seda ise teadmata. Rachel Carsoni „Hääletu kevad“ (Silent Spring) tugineb Humboldti vastastikuse seotuse kontseptsioonile ja James Lovelocki kuulus Gaia teooria Maast kui elavast organismist on silmatorkavalt sarnane kõnealuse kontseptsiooniga. Humboldt kirjeldab Maad kui „looduslikku, elavat ja seesmiste jõudude poolt juhitut“ ja nii jõudis ta Lovelocki ideedest 150 aasta võrra ette. Humboldt pani oma uut kontseptsiooni esitava teose pealkirjaks „Kosmos“ (Kosmos, heites kõrvale esialgse nimevariandi Gäa).
