Отрывок из книги
Vaatamata sellele, et ma ema kirju hävitasin, uitlesid need minus edasi. Ta kirjutas, nagu juhtus, kiiruga ja närvilise ähmiga (mulle tundus, et ta kirjutas otse postkontoris, vahetult enne ärasaatmist); tihtilugu kirjutas sisse mingeid värsse, mis õhtuti helendasid mu peas nagu vanikud, roomasid must läbi kolisevate trammidena, komberdasid hulgustena, ulgudes: Tuhmilt nuuksub kerkokell … Taevas tuhkab, öö on hall … Katkendid murdsid raginal sisse, põrkudes kokku otsekui vagonetid: Aeg on jälle muutunud. Sa tead, see muutub. Aeg on alati erisugune. On rahulik Aeg. On sõjakas Aeg. Aeg kive pilduda ja Aeg kive koguda. Selline on Seadus. Seadus on karm ja alati Jõu poolt. Tuleb oodata õiget Aega. Kannatame edasi.
Koos mitmesuguste nõuannetega – pesta … palvetada … mitte kedagi uskuda … mitte millelegi alla kirjutada … – pistis ta alati sisse tsitaate, mida ammutas esoteerikaraamatutest, või omal viisil sõlme keeratud niigi uduseid hiinlaste tarkuseteri, millega võiks seletada mida iganes – universaalseid tõdesid igaks elujuhtumiks.
.....
Selle kirja pärast algas mul unetus. Ema kirjutas, et olla jälle käidud, kontrollitud, jälle olla tiirutatud, kõõritatud, jälle olla mingid tüübid autos istunud, suitsetanud, pilke heitnud, telefonitorus olevat jälle mingi krabin jne, jne. Veeres peale pimeduse- ja külmalaine, päevad ja ööd tõmbusid kössi. Ma ei teadnud, kuhu ennast toppida. Kõik riided jäid korraga kitsaks. Sigaretid kõrvetasid kõri. Toit jäi klimbina kurku kinni – ma kõõksusin, lämbusin … Öösiti kargasin üles. Tegin teed, keerasin plärusid, mõtlesin ja kujutlesin süngeid subjekte, kes ema kodu juures autos passivad; mu peas rullus lahti süžee, etendusid õudukaepisoodid: keegi annab kellelegi aru sellest, et käis, kõndis akende all edasi-tagasi, helistas, kraapis postkasti … Kõik see tegevus mõjutas mind mingil moel. Ilma näota mehed püksirihmade ja mobiiltelefonidega, kabuuriga südame asemel, teispoolsuse õelad kääbused – nad mõtlesid pingsalt millegi üle, istudes laudade taga kalkide lampide all, mis kumasid lahti löödud mappide kohal; sigaret suitseb, põimudes mu saatusse; nad sebisid, joostes ühelt tänavapoolelt teisele, helistasid ja pilgutasid kellelegi silma, käivitades sellisel kavalal moel inimhingede maagilist magnetit, imedes mind kehast välja, tõmmates Tallinna tagasi. Ma ei suutnud sellele needusele vastu seista! Mind valdasid õud ja jõuetus … ja mida rohkem jõuetus mind lämmatas, seda suuremat hirmu ma tundsin.
Susie rääkis, et ma olen pinges, et mul on imelik nägu; esitas küsimusi … milles asi …? mis juhtus …? Ma ei teadnud, mida vastata. Ma tahtsin, et mind oleks rahule jäetud, et keegi ei päriks mult midagi, ei sikutaks minust niite välja, et keegi ei kirjutaks mulle … ei meenutaks mind … mitte keegi!
.....
