Vanapoiss

Оглавление

Andrus Kasemaa. Vanapoiss

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13

14

15

16

17

18

19

20

21

22

23

24

25

26

27

28

29

30

31

32

Отрывок из книги

Mu sõbrad ütlevad, mul on komme öösel külla tulla. Nad ei tea, et kiigun ka aiaväravatel. Et naudin ikka veel lapsepõlve, pistan autos pea aknast välja, teen rumalaid nägusid. Pärast on lahe soeng, teen pilti, laadin FB-sse, näitan sulle, imetlen end peeglist. Jooksen aknale, kui politseiauto või kiirabi mööda sõidab, nutan vahel, kui armastus teeb haiget, jonnin, ühesõnaga, pole ikka veel suureks kasvanud ja ei kasvagi vist. Ma ei usu, et ma muutun, ema, isa, teised ka ei usu enam. Nad ütlevad, et ma olen lumehelbeke, aga olengi. Ja tahan olla. Lumehelbeke on lahe olla. Mitte et ma tahan olla, keegi ei taha olla lumehelbeke, aga kui sa oled lumehelbekeseks sündinud, siis sa oled ilus valge lumehelbeke, kordumatu mustriga, ja sa ei saa selle vastu midagi.

Pensionil kord olen, siis jooksen hooldekodus sussidega ringi, hüppan voodis, teen nägusid, pistan pea rongiaknast välja, meenutan rongisõite nooruses, kui purjus peaga ilma piletita koju sõitsin ja isa vastu tuli ja konduktorile pileti eest ära maksis, et välja lunastada mind, mu keha, et ma selle kehaga saaksin koju minna ja end välja puhata.

.....

Kui ma nüüd tõsiselt järele mõtlen, siis võib-olla olengi lihtsalt vanapoiss. Aus vanapoiss.

Kui ma peaksin lastele lasteaias seletama, kes on vanapoiss, siis ma jääksin jänni. Mingi vana külaühiskonna igand. Isegi muinasjuttu oleks neile vanapoistest raske rääkida.

.....