Оглавление
Andrus Nilk. Salumets. Muutumised
Esimene peatükk. Võidu maitse
„Ma ei mõelnud, kas võidan või kaotan, lihtsalt tegin”
Ema hool ja mure
Läbimurre meeste mängus
„Tamma, lõpeta see pull ära, muidu panen üle nina!”
Kullami klaveritunnid
Teine peatükk. Tugev tahe ja pühendumisvõime
Tuline vastasseis tulevaste NBA tähtedega
Lauapallide röövel
Valusad tuleristsed NSV Liidu koondises
Meeskondlik mäng enne isiklikke huvisid
Sõdalase mõtteviis
Õnnetus pani veel tugevamini tööle
Löök allapoole vööd
Kolmas peatükk. Noorusaja õppetunnid
Mäng käis täies purjes
Kõike, mida teed, teed endale
Tüdinud vaim ja kurnatud keha
Neljas peatükk. Vaimne ärkamine
„Olen pühvel, ei tee ühtegi järeleandmist endale ega teistele”
Viies peatükk. Korvpallikire taasäratamine
„Treeneriks saamine oli minu eluraamatus kirjas”
Usk iseendasse ja hoolealustesse
Kehaliste võimete alusmüüri ladumine
Jaan Talts jäigi Eesti korvpalli matuseid ootama
Treenerikreedo: visioon, mõte, sõna, tegu
Rahulolu põhjustab paigalseisu
Andekuse suurust mõõdab järjepidev töö
„Komparteisse astumine aitas mul meeskonna jaoks vajalikke uksi avada”
Kuues peatükk. Loomine
„Treeneriks olemine nõudis kahestumist”
„Mängijat peab käsitlema nagu püha muna”
„Ole! Siin ja praegu”
Pädevad ja koostööaltid abilised
Kõik ühe, üks kõigi eest
„Lääneminister” Sooniku meisterlik asjaajamine
„Salumets, saada eidepoeg Venemaale või astu ise tagasi”
„Treeneriks ei õpita, vaid sünnitakse”
„Siidikinnastes seda mängu ei mängi”
Meeskond nagu seanina
Seitsmes peatükk. Ühise tahte triumf
Hüvasti, Nõukogudemaa kõrgliiga!
Kuni kahurid lasevad, palli ei mängita
„Jaak, tean, mille eest maksin”
Diktaator või demokraat?
„Teised treenerid said hea meeskonna, aga ma olin tühi”
Kaheksas peatükk. Müümine
Esimene kapitalismi õppetund
Euroopa kuues meeskond
„Jumal aitas meid”
„Riietusruumis siunati Jaaku tugevasti”
Üheksas peatükk. Elu ristteel
Lootusrikas kojutulek
„Mul kadus kontroll mängijate üle”
Viimane võidukas turniir
„Saadame parem sellise Kalevi üldse laiali”
„Ma ei karju nii nagu Salumets”
„Isegi treeneritöö lõpetamine on tulnud kasuks”
Kümnes peatükk. Palgatööline
„See töö oli võõras ja pani mind põdema”
„Erakonnale pole oluline inimene, vaid tema hääled”
„Spordile mõeldi Toompeal viimases, viimases, viimases järjekorras”
„Võimu võtmine paneb inimesele tohutu suure vastutuse”
„Oleme ülearu negatiivsed, käime nina maas”
Üheteistkümnes peatükk. Süda kuulub spordile
„Ükskõik, kuhu maailm liigub, lapsed vajavad sportlikke iidoleid”
Missugust sporti vajab Eesti?
Kuidas oskame järelkasvu ette valmistada?
Kuidas täita maa pädevate treeneritega?
Kuidas peaks toetama andekat last, kellel on rahvusvahelisele tasemele tõusmiseks nii kehalisi kui ka vaimseid eeldusi?
Kalevi korvpallimeeskonna põhjamudast Euroopa paremikku viimisel kasutati kõrgharitud oma ala asjatundjate abi. Tundub, et praegu on sporditeaduse ja spordimeditsiini rakendamine saavutusspordi vankri ette unarusse jäänud. Mida ette võtta?
Missugused on spordialaliitude võimalused organisatsiooni arendada?
Mis retsepti soovitada korvpallurite treenimiseks, et nad jaksaksid Euroopas tugevamat konkurentsi pakkuda?
Mida teha Eesti Treenerite Liiduga?
Kaheteistkümnes peatükk. Loodusinimene
„Hing on rahul, et tütred said õppida, mida tahtsid”
„Ühegi ülivõrdega ei saa Valli pingutusi piisavalt hinnata.”
Kodanikuks olemise õppetunnid
Usk, lootus ja armastus
Tänusõnad
Отрывок из книги
1968. aasta 10. august, Hispaania, Vigo. Atlandi ookeani rannikul samanimelise lahe ääres asuv väikelinn. Salumets tõmbas ketsid jalga ja läks end tuulutama. Mängud olid kogu meeskonnal hästi läinud, kõige kaalukam – Euroopa meistrivõistluste finaal – seisis NSV Liidu juunioride koondislastel mõne tunni pärast ees. Jaak tundis mööda rannariba jalutades, kuidas ärevustunne tasapisi naha alla puges. Pall käis läbi tema, koondise peatreener Sergei Baškin ja meeskonnakaaslased usaldasid teda ja ta polnud nende usaldust kuritarvitanud. Mees, võta end täielikult kokku, pinguta kõvasti ja mängi ausalt, sisendas ta endale.
„Jalutasin ookeani ääres, lasin segavad mõtted endast välja, tegin vaimu puhtaks. Esimest korda püüdsin teadlikult mänguks valmistuda.”
.....
„Tegelesin ka kergejõustikuga, suusatasin, maadlesin, proovisin poksi. Talviti mängisin jäähokit, märtsikuisel koolivaheajal olime jääl hommikul kella üheksast päeval kella üheni, siis muutus jää pehmeks. Ma ei peljanud kehalist kontakti, oskasin end hoida ja õppisin vastu andma. Riistvõimlemises tegin kõike nagu möödaminnes, ainult üle hobuse hüppamisel segasid pikad jalad. Korvpallurina olin liikuv ja painduv. Pärast korvpallurikarjääri karated harrastades tegin kergelt spagaati.”
„Jaak oli eakaaslastest pikem, väikse peaga vibalik, väga hasartne,” meenutas Järva-Jaanist pärit elupõline korvpallifriik Märt Ibrus. „Ühel kõrgushüppevõistlusel – ta oli vist 12-aastane – ületasid mitu poissi võrdse kõrguse, Jaak jäi kolmandaks. Ta läks otsustavatel katsetel närvi ja hüpped ebaõnnestusid, kuigi võimetelt oli ta teistest selgelt üle. Siis oli ta väga löödud ja nutune.”
.....
