Nooruke Jeanie Long mõisteti kümme aastat tagasi süüdi viieteistaastase Abigail Manteli tapmises. Nüüd kuulevad Ida-Yorkshire’is asuva Elveti küla elanikud ärevusega, et uued tõendid kinnitavad Jeanie süütust. Rikka isa lõbujanuse tütre Abigaili tapja viibib veel vabaduses. Emma Bennettis äratab säärane uudis taas kord painavad mälestused sellest, kuidas ta leidis tollel ammusel kõledal talvepäeval kraavist oma parima sõbranna surnukeha. Inspektor Vera Stanhope alustab poolsaarel uut juurdlust ja see viib külarahva tagasi aega, mille nad olid lootnud unustada. Suhted hakkavad külas ohtlikult pingestuma. Aga kas kardetakse mõrvarit või iseenda minevikku? Erinevate inimeste lugudega tutvuvas inspektoris tekib kahtlus, et päevavalgele on tulemas nii mõnedki kummalised või koguni jubedad saladused. Ja need kõik võivad olla seotud kunagise mõrvaga – või ka põhjustada uusi kuritegusid. Inspektor Vera meel muutub siin hallis ja tuulises rannakülas pikapeale üsna mõruks, aga ta ei lase ennast heidutada ja leiab viimaks süüdlase. Lõpplahendus on ootamatu ja üllatav nagu ikka. „Lugusid jutustades“ on Vera Stanhope’i sarja teine romaan. Sarja esimene osa „Vareselõks“ ilmus kirjastuses Varrak 2018. aastal.
Оглавление
Ann Cleeves. Lugusid jutustades
Esimene peatükk
Teine peatükk
Kolmas peatükk
Neljas peatükk
Viies peatükk
Kuues peatükk
Seitsmes peatükk
Kaheksas peatükk
Üheksas peatükk
Kümnes peatükk
Üheteistkümnes peatükk
Kaheteistkümnes peatükk
Kolmeteistkümnes peatükk
Neljateistkümnes peatükk
Viieteistkümnes peatükk
Kuueteistkümnes peatükk
Seitsmeteistkümnes peatükk
Kaheksateistkümnes peatükk
Üheksateistkümnes peatükk
Kahekümnes peatükk
Kahekümne esimene peatükk
Kahekümne teine peatükk
Kahekümne kolmas peatükk
Kahekümne neljas peatükk
Kahekümne viies peatükk
Kahekümne kuues peatükk
Kahekümne seitsmes peatükk
Kahekümne kaheksas peatükk
Kahekümne üheksas peatükk
Kolmekümnes peatükk
Kolmekümne esimene peatükk
Kolmekümne teine peatükk
Kolmekümne kolmas peatükk
Kolmekümne neljas peatükk
Kolmekümne viies peatükk
Kolmekümne kuues peatükk
Kolmekümne seitsmes peatükk
Kolmekümne kaheksas peatükk
Kolmekümne üheksas peatükk
Neljakümnes peatükk
Neljakümne esimene peatükk
Neljakümne teine peatükk
Neljakümne kolmas peatükk
Neljakümne neljas peatükk
Neljakümne viies peatükk
Neljakümne kuues peatükk
Autori märkus
Отрывок из книги
Emma istub magamistoa akna all ja vaatab öise väljaku poole. Tuul lõgistab katuseplaate ja sülgab kirikuaiast välja vihisedes tänavale tühja kokakoolapurgi. Abigail Manteli surmapäeval möllas samuti maru ning Emmale näib, nagu oleks tuul sellest peale lakkamatult puhunud ning raheteri kuulidena akna vastu paiskavad ja puid juurtega mullast rebivad tormid kestnud kõik need kümme aastat. Või vähemalt lapse sündimisest saadik. Sest sellest ajast alates kostab tuule mühinat alati, kui ta tite toitmiseks või hilja töölt tulnud Jamesi pärast öösel ärkab, ja see tiirutab ümber tema pea nagu kõrva ääres hoitava merikarbi kumin.
Emma abikaasa James ei ole veel koju jõudnud, kuid teda Emma siin ärkvel olles küll ei oota. Emma pilk on kinnistunud vanale sepikojale, milles Dan Greenwood savinõusid valmistab. Aknast paistab valgust ja vahel tundub talle, et ta näeb mingisugust varju. Ta kujutab endale ette, et sinises presentkitlis Dan töötab seal veel ja vormib silmi kissitades oma tugevate pruunide kätega savi. Seejärel kujutleb Emma, et ta lahkub vankrikorvis lebava raskelt magava pisipoisi juurest. Ta näeb ennast majast väljakule lipsamas ja varjudesse hoidudes üle platsi sepikoja juurde minemas. Ta lükkab suure kirikuuksena kaarja sissepääsu ühe poole lahti ja peatub pärast majja astumist. Katus on kõrgel ja ta silmab kooldunud sarikate vahelt kiviplaate. Ta tunneb põletusahju kuumust ja näeb glasuurimata nõudega riiuleid.
.....
Vähemalt nii ta endale ütles, aga need sõnad lipsasid vähimatki tähendust omamata läbi tema pea. Ta püüdis alla suruda kabuhirmu, mis oli tema sees jõudu kogunud sellest ajast peale, kui ta kuulis neid mehi tänaval kõnelemas, ja kasvanud nagu mitte millestki tekkinud tohutu laine merel.
„Ma kuulsin, kuidas sa väljas Dan Greenwoodiga rääkisid. Mis asi see säärasel öisel ajal nii tähtis oli?”
