Оглавление
Anne Sverdrup-Thygeson. Putukate planeet. Imelikest, kasulikest ja vaimustavatest mutukatest, kelleta me elada ei saa
Eessõna
Sissejuhatus
Kui putukad istuksid parlamendis
Kääbushaldjad ja piiblihiiud
Kõige esimene putukas – enne dinosaurusi
Tiibade õnnistus
1. PEATÜKK. Väikesed laheda disainiga olevused
Kuus jalga, neli tiiba, kaks tundlat
Elu ilma selgroota
Muutuse tund
Mis me mardikale nimeks paneme? Nimedest ja Norra putukaseltsidest
Hingata joogikõrrega
Putukate lõhnakeel
Lillerüüs naisahvatised
Kõrvad põlvedel ja toonesepad
Vurrkannimuusika
Keel jalgade all
Paljutahuline elu
Maailma kõige paremad jahimehed näevad. sind … ja sind … ja sind …
Mine sipelga juurde ja saa targaks
Tark hobune Hans ja veelgi targem mesilane
Tantsiv mesilasrahvas
Su nägu tundub tuttav
2. PEATÜKK. Kuuejalgsete seks
50 kummalisuse varjundit
Naiste tants
Elu ilma meesteta?
Elagu ema!
Beyoncél oli õigus
Mul ei ole isa, küll aga vanaisa
Lastehoid putukate moodi
3. PEATÜKK. Süüa ise või lasta end ära süüa – putukad toiduahelas
Darwini hingepiinad
Zombid ja hingeõgijad
Vaprad hääletajad
Putukad, kes hõikavad toidu koju
Röövkärblane väärib omanimelist päeva
Parvageddon
Loe seitsmeteistkümneni
Miks on sebral triibud?
Putukad kui korravalvurid
4. PEATÜKK. Putukad ja taimed – lakkamatu võidujooks
Keelekasteks krokodillipisarad
Paju, tähtsaim kevadine hommikusöök
Kullerkupp – looduse iseteeninduslik. turismibaas
Süütu pitsamaitseaine? Kaugel sellest!
Megahead seemned petavad. sõnnikumardika ära
Seemned sipelgatoidupakiga
Wood Wide Web – taimede maa-alune internet
Hari oma põldu
Lehetäid kui piimalehmad
Loom on väike, aga tähtsus on suur
Kaktus kui nuhtlus
5. PEATÜKK. Usinad kärbsed, hõrgud mutukad – putukatest ja meie toidust
Magusad asjad ajaloo tuultes
Hallutsinogeenne mesi
Magus koostöö
Imetoit manna
Maratonitoit
Miljardid näljased rohutirtsud
Sˇokolaadi pisike südamesemu
Martsipanipõrsa ilmaleaitaja
Oad, mesilased ja kaka
Punasemad maasikad ja paremad tomatid. putukate abil
Meie toidu toit
Putukad on tervislik ja keskkonnateadlik toit
Pisiloomad ja taevakrevetid
If you can’t beat them, eat them[2.]
6. PEATÜKK. Putukad kui kojamehed
Keegi peab koristama ka
Surnud puud kui mardikamajad
Surnud puu elab!
Megahea teadustöö
Loomaaed talla all
Üks sipelgas Manhattanil
Kärbse kaitseks
Kui loodus kutsub ja putukad vastavad
Sõnnik igaks elujuhtumiks
Terve ökosüsteem karvikus
Uppuda sita sisse
Meie õõnetammeuuringud
7. PEATÜKK. Siidist kirjatarveteni – putukatooted
Vahast tiibadega
Siid – printsessikangas
Ripub juuksekarva otsas
Imekedrus ämblikusiid
Seitsesada aastat ülestähendusi tänu. putukatele
Karmiinpunane – hispaanlaste uhkus
Sˇellak: polituurist proteesini
Lakitäi ilusalong kipras õuntele
8. PEATÜKK. Nutikas mutikas
Biojäljendus – loodus teab paremini
Hinga raha peale!
Pesatehnoloogia tagab energiasäästlikud. kõrghooned
Pruunidest banaanidest. Nobeli preemiateni
Sipelgad annavad meile uued. antibiootikumid
Vaglateraapia
Kilk lemmikloomaks
Biofiilia – loodusearmastus
Prussakas – inimese parim sõber?
Plast menüüs
Igavesti noor – nooruseeliksiiriga mardikas
Kosmonautsääsk
Robotmesilased
9. PEATÜKK. Putukad ja meie – tulevikus
Konn, keda sa suudelda ei taha
Mitmekesised maastikud annavad rohkem. putukaid
Valgusreostus
Soojem, niiskem, marulisem – aga mis saab. mardikatest?
Putukamürgid ja geenitehnoloogia: kas julgeme, kas võime?
Hiidkimalase lõpp
Kabelimats rottidele?
Uued ajad, uued liigid
Järelsõna
Tänusõnad
Kasutatud allikad. Sissejuhatus
Esimene peatükk
Teine peatükk
Kolmas peatükk
Neljas peatükk
Viies peatükk
Kuues peatükk
Seitsmes peatükk
Kaheksas peatükk
Üheksas peatükk ja järelsõna
Отрывок из книги
MULLE ON ALATI meeldinud viibida väljas, eriti metsas. Enamasti seal, kus on vähe inimese põhjustatud häiringuid, kus need ei torka silma ja meie moodsa ühiskonna mõju on tühine. Puude keskel, mis on vanemad kui ükski elav inimene. Samuti nende puude keskel, mis on uperkuuti pehmele samblale langenud. Siin lebavad need täies pikkuses ja vaikuses, samal ajal kui elu jätkab oma igavest ringtantsu.
Surnud puu tõmbab ligi hulgaliselt putukaid. Koore all käärivas puumahlas peavad pidu kooreüraskid, puusikkude vastsed künnavad puupinda leidlikke mustreid ja naksurlaste krokodillisarnased vastsed kugistavad aplalt kõike, mis kõdunevas puidus vähegi liigutab. Üheskoos hoolitsevad tuhanded putukad, seened ja bakterid selle eest, et kõik, mis surnud, laguneks ja saaks uueks eluks. Leian, et mul on hirmsasti vedanud, et ma võin nii põnevat asja uurida.
.....
Tähtis on mõista, et varajaste putukate pöörase eduloo taga on just tiibade olemasolu: mitte keegi teine lennata ei osanud! Veel päris tükk aega ei olnud linde, nahkhiiri ega lendsisalikke. Seepärast olid putukad üle 150 miljoni aasta maailma õhuruumi ainuvalitsejad. Võrdluseks: meie liigi, Homo sapiensi totaalne kohalolek maamunal on kestnud õige napilt – pisut üle 200 000 aasta.
Putukad on üle elanud liikide massilise väljasuremise viis puhangut. Dinosaurused jöntsisid kohale alles pärast kolmandat puhangut, umbkaudu 240 miljonit aastat tagasi. Kui sulle järgmine kord mõni putukas närvidele käib, mõtle selle peale, et see loomaselts on olnud Maa peal juba väga ammu enne dinosaurusi. Minu meelest väärivad nad juba selle pärast tibake lugupidamist.
.....
