Jokk

Реклама. ООО «ЛитРес», ИНН: 7719571260.
Оглавление
Anneli Urge. Jokk
Anneli Urge. Jokk
PROLOOG
1. PEATÜKK
2. PEATÜKK
3. PEATÜKK
4. PEATÜKK
5. PEATÜKK
––
6. PEATÜKK
7. PEATÜKK
––
––
8. PEATÜKK
––
9. PEATÜKK
––
POOL AASTAT HILJEM. 10. PEATÜKK
11. PEATÜKK
12. PEATÜKK
13. PEATÜKK
––
––
14. PEATÜKK
15. PEATÜKK
16. PEATÜKK
17. PEATÜKK
––
18. PEATÜKK
19. PEATÜKK
20. PEATÜKK
––
––
––
21. PEATÜKK
22. PEATÜKK
23. PEATÜKK
––
––
––
––
––
24. PEATÜKK
––
25. PEATÜKK
––
26. PEATÜKK
––
––
27. PEATÜKK
28. PEATÜKK
EPILOOG
––
––
––
––
1
Отрывок из книги
Varajane hommikutund Tallinna lennujaamas. Tanja punk-rock’i stiilis turritava soenguga pea oli norgu vajunud. Väikesed terashallid silmad, mis muidu kõike tähelepanuväärset linnulennult fookusse haarasid, olid vähesest unest väsinud, veekalkvel ja punase varjundiga. Tanja oli kulutanud pool ööd Bossi asjade pakkimisele ja ootas nüüd, et meest koos saatjaskonnaga turvaliselt 5.20 väljuvale Tallinn–Riia lennule saata. Tanja oli Bossi ihukaitsja.
Ootamine venis pikaks ja igavaks. Vähehaaval täitus ooteruum teiste reisijatega: grupp kohalikke noori, kes õllepurgid käes, sombreerod peas, jõudsid lennujaama otse tantsuklubist ja kavatsesid jätkata sambarütmis kuni sihtkohani välja. Noor perekond kahe väikese kisakõriga, kelle uneaeg oli samuti napiks jäänud, kiirustas väljuvale tšarterlennule Rhodosele. Siis veel mõned reisihuvilised pensionäriprouad, kelle alkohoolikutest abikaasad juba ammu manalateele varisenud ning nende järel ülikondades ärimehed käsipagasiga. Keelepruugi järgi võis oletada, et nad olid tublid Skandinaavia keskklassi ettevõtjad, kellele ärireisi lõpuõhtu Tallinna snoobis kalarestoranis ja sellele järgnenud ööelu oli vajutanud näkku vältimatu väsimuspitseri, mida nüüd innukalt päikeseprillide taha varjata püüti. Siis veel grupp hiina turiste, kes siblisid varajasele tunnile vaatamata nagu kanad takus ja laotasid RIMI kilekottides sisalduva hommikusöögi ilma erilise häbelikkuseta kohvikulaudadele laiali.
.....
Bossi meeled olid osaliselt veel eelnenud armuöö kütkes. Irina noor vormikas alasti keha pani tema heast elust küllastunud lodeva ihu uuesti värisema. Boss oli korraldanud suurepärase puhkuse. Alguses linnavalitsusele puru silma ajamiseks lühike koostööalane seminar Barcelonas, mis iseenesest oli Bossi arvates ka armas linnake cavakeldrite, flamenkoshow’de ja muidugi esmaklassiliste mereandide restoranidega. Irina saaks päeval linnas šopata nii kaua, kuni tema, villane ülikond seljas, higimull otsa ees, peab taluma kahe lameda linnaametniku seltsis hispaania-inglise segakeelset ettekannet uue põlvkonna trammiliini avamise kohta. Aga niipea, kui see tüütus lõpeb, lendab ta Irinaga viivitamatult Panamale, kus Sandri uus mereäärne villa kaks nädalat ainult nende kahe päralt on. “Irina pole jalgagi sellisesse luksusesse varem tõstnud, las nüüd naudib täiega,” mõtiskles Boss. Raha pidi praeguseks hetkeks juba parteikassast tema offkini1 Regional Development Funds and Investments Overseas Ltd. arvele laekunud olema, kui ainult see Raudsepa-tolvan oma maksuametifoobiaga pidurit ei vajutanud.
“Ise sokutasin selle araverelise poisi ametisse. Paistis külma närviga sell olevat, aga nüüd võib verest välja lüüa, kui tegutseda tuleb,” mõtles Boss. “Selline pidur tuleb kiiremas korras välja vahetada. Kurat, kus see plika siis nüüd on?”
.....