Pooltoonid

Оглавление

Annika Lõhmus. Pooltoonid

Annika Lõhmus. Pooltoonid

ESIMENE OSA. Esimene peatükk. Neli aastat varem

Teine peatükk

*

*

*

Kolmas peatükk

*

Neljas peatükk

*

Viies peatükk

Kuues peatükk

*

*

*

Seitsmes peatükk

*

*

Kaheksas peatükk

*

*

*

*

*

Üheksas peatükk

*

*

*

TEINE OSA. Kümnes peatükk

*

*

Üheteistkümnes peatükk

*

*

*

*

*

*

*

*

Kaheteistkümnes peatükk

*

*

Kolmeteistkümnes peatükk

*

*

*

*

*

Neljateistkümnes peatükk

*

*

*

*

*

*

*

*

KOLMAS OSA. Viieteistkümnes peatükk. Kaks aastat hiljem

*

Kuueteistkümnes peatükk

Seitsmeteistkümnes peatükk

*

*

Kaheksateistkümnes peatükk

*

*

*

Üheksateistkümnes peatükk

*

*

*

*

Kahekümnes peatükk

Kahekümne esimene peatükk

*

Kahekümne teine peatükk

*

*

*

*

Kahekümne kolmas peatükk

*

Kahekümne neljas peatükk

*

*

Kahekümne viies peatükk

*

*

*

*

*

Отрывок из книги

Oli maikuu kolmas kolmapäev. Seisin Concentuse proovisaali ukse taga koridoris, silusin närviliselt oma seelikut ja vahtisin mitte midagi nägeva pilguga aknast välja. Tegin ühtlaseid, sügavaid hingetõmbeid, et oma laeni kerkivat paanikat alla suruda.

Saalis oli parasjagu „ülekuulamisel” enneolematult jubeda aktsendiga vene näitsik, kes esitas ooperilaulu õppivate sopranite üht meelisaariat „O mio babbino caro” Puccini surematust ooperist „Gianni Schicchi”. Lisaks aktsendile oli tütarlapsel ka peaaegu tertsini ulatuv vibraato ja mul tekkis tõsine soov kaevata kotist välja kõrvatropid iga kord, kui ta üritas tohutu laiendusega ülemisele la-bemollile ujuda. Paraku jäi tal alati tubli veerand tooni puudu.

.....

„Su asjad,” juhtis Eirik leebelt mu tähelepanu käekoti ülejäänud sisule, mis vedeles ikka veel põrandal.

„Jah, muidugi,” elustusin ta märkuse peale.

.....