Tõde ja õigus

Оглавление

Anton Hansen Tammsaare. Tõde ja õigus

Autorist

I

I

II

III

IV

V

VI

VII

VIII

IX

X

XI

XII

XIII

XIV

XV

XVI

XVII

XVIII

XIX

XX

XXI

XXII

XXIII

XXIV

XXV

XXVI

XXVII

XXVIII

XXIX

XXX

XXXI

XXXII

XXXIII

XXXIV

XXXV

XXXVI

XXXVII

XXXVIII

XXXIX

II

I

II

III

IV

V

VI

VII

VIII

IX

X

XI

XII

XIII

XIV

XV

XVI

XVII

XVIII

XIX

XX

XXI

XXII

XXIII

XXIV

XXV

XXVI

XXVII

XXVIII

XXIX

XXX

XXXI

XXXII

XXXIII

XXXIV

XXXV

XXXVI

XXXVII

XXXVIII

III

I

II

III

IV

V

VI

VII

VIII

IX

X

XI

XII

XIII

XIV

XV

XVI

XVII

XVIII

XIX

XX

XXI

XXII

XXIII

XXIV

XXV

XXVI

XXVII

XXVIII

XXIX

XXX

XXXI

XXXII

IV

I

II

III

IV

V

VI

VII

VIII

IX

X

XI

XII

XIII

XIV

XV

XVI

XVII

XVIII

XIX

XX

XXI

XXII

XXIII

XXIV

XXV

XXVI

XXVII

XXVIII

XXIX

XXX

XXXI

XXXII

XXXIII

XXXIV

XXXV

XXXVI

XXXVII

XXXVIII

XXXIX

V

I

II

III

IV

V

VI

VII

VIII

IX

X

XI

XII

XIII

XIV

XV

XVI

XVII

XVIII

XIX

XX

XXI

XXII

XXIII

XXIV

XXV

XXVI

XXVII

XXVIII

XXIX

XXX

XXXI

XXXII

XXXIII

Отрывок из книги

Anton Hansen Tammsaare (30. jaanuar 1878 Albu vald – 1. märts 1940 Tallinn) oli eesti kirjanik. Peateoseks peetakse romaanipentaloogiat “Tõde ja õigus”, kuid lisaks sellele kuuluvad Eesti kirjandusklassikasse kindlasti ka mitmed teised tema teosed nagu “Kõrboja peremees” (1922), “Põrgupõhja uus Vanapagan” (1939) ja “Ma armastasin sakslast” (1935). Tema sulest on pärit näidendid “Juudit” (1921) ja “Kuningal on külm” (1936). Lisaks romaanidele on Tammsaare kirjutanud miniatuure, kunstmuinasjutte, artikleid ja esseid, millest ilmusid kogud “Sõjamõtted” (1919) ja “Sic transit...”(1924), essee “Keelest ja luulest” (1915) ning ülevaateteos “Hiina ja hiinlane” (1938) ning tõlkinud hulgaliselt nii ilukirjandust kui ka publitsistikat. Anton Hansen Tammsaare teoseid on tõlgitud saksa, vene, prantsuse, läti, ungari, soome, rootsi, hollandi, leedu, tšehhi, slovaki, poola, inglise, bulgaaria, armeenia, esperanto jt. keeltesse. Esimesed tööd avaldas ta A. Hanseni nime all, kirjanikunime A. H. Tammsaare võttis kasutusele 1902. aastast.

Oma nukra ja iroonilise realismiga on jätnud Tammsaare püsiva jälje Eesti kirjanduslukku.

.....

Vikatiga käidi tänavu rohkem maad üle kui mineval aastal. Niideti isegi neil paigul, kuhu polnud ulatanud saunamehe vikat. Pandi vikatitele hargid peale ja keerutati mätaste vahel soopihlakat ja muud rohuputru kokku.

“Ei kõlba ta loomale toiduks, siis alla panna on ikkagi,” arvas peremees.

.....