Poisikesed

Оглавление

Anton Tšehhov. Poisikesed

POISIKESED

Отрывок из книги

«Volodja saabus!» hüüdis keegi õues.

«Voloditška saabus!» kisendas Natalja söögituppa sööstes. «Oh sa mu jumal!»

.....

Kogu Koroljovide perekond, kes oli tund-tunnilt oma Volodjat oodanud, sööstis akende juurde. Trepi ees seisis lai regi ja valgete hobuste kolmikust tõusis paks aur. Regi oli tühi, sest Volodja seisis juba esikus ja päästis punaste, kohmetanud sõrmedega paslikut lahti. Tema gümnaasiumipalitu, müts, kalossid ja juuksed meelekohtadel olid kaetud härmatisega, ning üleni hoovas ta peast jalgadeni säärast pakase hõngu, et teda vaadates oleks tahtnud külmetada ja öelda «brr!» Ema ja tädi sööstsid teda kaisutama ning suudlema. Natalja langes ta jalgade ette ja hakkas ta vilte maha kiskuma, õed tõstsid kisa, uksed ragisesid, paukusid, aga Volodja isa jooksis ainult vestiväel esikusse, käärid käes, ning hüüdis hirmunult:

«Aga meie ootasime sind juba eile! Kas said hästi pärale? Õnnelikult? Kuid issand jumal, laske tal ometi isale tere öelda! Kas ma pole siis isa või mis?»

.....