Отрывок из книги
„Hurmaga on siis kõik,” ütles Kamppila. Mina ei öelnud midagi, vaatasin Elinale otsa. Elina kinnitas, et ei hooli, ja uskus, et võime väga hästi ka ilma temata edasi teha; kindlasti leiaksime uue solisti tüdrukute seast, kellele Kamppila oli lubanud laulja kohta nende kahe aasta jooksul, mis me olime mööda maakonda mängimas käinud.
Elina käskis meil proovida veel teisigi tüdrukuid, neid, kellele me teised olime lubanud proovilaulmisi; tema arvates võiksime hakata nüüd võrdlema tüdrukute võimeid ka laulmises.
.....
Mulle oli toodud kummutile veekannu vett, kallasin sealt portselankaussi ja pesin enne magamaminekut. Meenutasin keskkooli füüsikatunde, kus oli arvutatud eseme liikumist kaldteel, otsustasin, et nende teadmistega end hommikul kaitsen.
Läksin kööki. Laila ütles, et Risto oli läinud naaritsaid söötma ja võtnud väiksed poisid kaasa, ja et vanaperenaine oli praegu pööningul oma kambris, siis oleks meil õige aeg rääkida Elinast ja minust ilma liigsete kõrvapaarideta. Mina imestasin, mis oli meil Elina ja minu asjadest rääkida; Laila ütles, et kuna on vanem õde, siis tahab ta anda mulle head nõu.
.....