Оглавление
Antto Terras. Tallinna tapjad
Antto Terras. Tallinna tapjad
PROLOOG
VIIMNE KOOLITEE. Oktoober 2005
SIDRUNIMAITSELINE SURM. September 2001
EBAÕNN. Aprill 1996
EBAÕNN JÄTKUB. August 2006
SÜDAMLIK KÄTTEMAKSJA. November 2005
ÕNNESEENEST PEAMINISTER. Juuli 2008
TUMESINISED TEKSAD. Juuni 1981
TŠETŠEENIA VETERAN. Märts 2002
KOPLI LIHUNIK. Juuni 1998
UNUSTATUTE KALMISTU. August 1995
MÄSSUJUHT ASSO. November 1993
SPETSIAALSED SPETSMEHED. Mai 1999
NELJA TEE RIST. Detsember 1994
POLITSEINIKUTAPJA. Oktoober 1999
TAPJAPOLITSEINIK. Aprillil 1997
KOLME MÕRVAGA ANATOLI. Märts 1998
SUITSUÄRIMEHE SURM. Detsember 1994
VERIPUNANE KEVAD. Mai 2002
KUI KUNAGI EI OLE KÜLLALT. Aprillil 1995
VIIMSED ÕUNAD JA MUUD KURVAD LOOD. Oktoober 1999
HÜLJATUD HEATEGIJA. August 2004
MEEDIAMAGNAADI VIIMSED LEHEKÜLJED. Märts 2001
SUURE NINA SURM. Juuni 1999
UNELMATE VÄIMEES. Juuli 2000
SULASE KÄTTEMAKS. September 1999
METS TAPAB. September 2003
KAHEKORDNE SURMAOTSUS. August 1995
KINDLASTI KOGEMATA. Oktoober 2005
VANAISA OTSUSTAB. September 1994
NELJAPÄEV ON TÄIS MEELEHEIDET. August 2011
ELUSALT SOHU. Mai 2001
PEAAEGU MISS ESTONIA. Mai 2001
SALVATORE TAPETI ÄMMA TELLIMUSEL. Mai 2001
IGA KORD EI ÕNNESTU. Mai 2007
NEGATIIVNE LAENUOTSUS. Juuli 2006
NAGU KAKS TILKA VETT. November 2011
HAAMRIGA PÄHE. Juuli 2001
VANALINNA NOORTAPJAD. Veebruar 2003
MERSUMEHE LÕPP. Oktoober 1998
MARLBORO-MEHE LUGU. Detsember 2000
SURMAVÄIN. September 1997
PILTILUS MARIA. Mai 2000
EI JÄÄ KUNAGI VANAKS. August 2003
TORNMAJA TAPJA. Detsember 2005
SÕIT VANAEMA JUURDE. Jaanuar 2016
POSEIDONI SALADUS. Jaanuar 2017
EPILOOG
Отрывок из книги
1991. aastal tuli iseseisvus Eestimaale ja kõigile seal elavatele rahvastele nagu välk selgest taevast. Alguses vana võim murenes, siis taganes, ja lõpuks ei teadnud enam keegi, kust otsast peale hakata. Revolutsioone ja vabadusvõitlusi ellu viival põlvkonnal läheb alati halvasti. Kui keegi ongi lahingumöllust terve nahaga välja tulnud, on tal läinud kehvasti hiljemalt sellele järgnenud võidujoovastuses. Eestlasi on millegipärast nuheldud kõige erinevamate sotsiaalsete eksperimentidega. Nõukogude võim katsetas nende peal sotsialismi sobivust inimkasutuseks ja tulemused on kõigile teada. Kohe, kui sund ja hirm kadusid, kukkus kokku ka kogu ideaalühiskond, mis pidi olema igavene. Ometi oli jõudnud tekkida uus ja imelik inimtüüp Homo sovieticus ja see ei kadunud kuhugi. Kuigi noor vabariik kuulutas ainsaks ametlikuks keeleks eesti keele, räägiti riigis veel kaua nõukogude keelt. See oli märkide ja tähenduste süsteem, mida mõistsid ainult asjassepühendatud ja oma elu selles riigis raisanud inimesed. Uut Eestit hakkas ehitama põlvkond, kellel leidus mineviku taaka tublisti rohkem kui omaks tarbeks.
Heitlikest üheksakümnendatest ei tulnud õigupoolest keegi puhtalt välja. Kes oli vabadusvõitlusest liiga väsinud ega jaksanud enam pidada järgmist, vähemalt kahekümne aasta pikkuseks veninud ellujäämisvõitlust, see tõrjuti armutult kõrvale. Julgen väita, et ühtegi täiesti terveks jäänud inimest kõnealusel kümnendil Eestis ei olnudki. Igaühel oli mõni saladus, minevikumure või muu hool, ja uut maailmakorda ei olnud kerge harjumuspäraste väärtustega kokku sobitada.
.....
Eesti kuritegevus oleks olnud ilma endise Nõukogude Liidu mõjuta hoopis teistsugune. Vabariiki vägisi veetud slaavlased kujundasid kriminaalset lahinguvälja oma maitse järgi. Juba seitsmekümnendatel toodi Eesti vanglatesse rahvast juurde Venemaa parandusliku töö kolooniatest, sest kohalikud karistusasutused kannatasid klientide puuduse all. Vange kasutati sunnitöödel, ja kui kuskil vabanes mõni voodikoht, ei seisnud see kaua tühjalt.
Nõukogude Liidu kodanikud ei läinud pärast Eesti vabanemist muidugi enam kodumaale. Vastupidi: nad asutasid oma grupeeringuid, mida kutsuti päritolulinna või -liiduvabariigi järgi. Võitlus pisikese Eesti kõige tulusamate turgude eest oli verine.
.....
