Оглавление
Arkadi Strugatski. Väikemees. Sari Orpheuse raamatukogu
Esimene peatükk. Tühjus ja vaikus
Teine peatükk. Vaikus ja hääled
Kolmas peatükk. Hääled ja viirastused
Neljas peatükk. Viirastused ja inimesed
Viies peatükk. Inimesed ja mitteinimesed
Kuues peatükk. Mitteinimesed ja küsimused
Seitsmes peatükk. Küsimused ja kahtlused
Kaheksas peatükk. Kahtlused ja otsused
Lõpetus
Järelsõna
Отрывок из книги
«Tead,» sõnas Maika, «mingi totter eelaimus ei anna mulle asu...»
Seisime lüüsi kõrval, ta põrnitses maapinda jalge ees ning tümitas kannaga külmunud liiva.
.....
Peatusin luugi ees, raputasin taldadelt kinnijäänud liivaterad, seisin veidi, käsi vastu laeva sooja hingavat parrast, ning torkasin siis sõrmega membraani. Laevas oli samuti vaikne, kuid see vaikus oli siiski kodune, tühja ja mugava korteri vaikus. Heitsin parka seljast ja läksin otse ruhvi. Oma puldi juures ma aega ei raisanud – niigi oli näha, et seal on kõik korras –, vaid istusin kohe raadio ette. Radiogrammid olid laual. Lülitasin šifraatori tööle ja hakkasin teksti sisestama. Esimeses radiogrammis teatas Komov baasile võimalike laagripaikade koordinaadid, andis aru eile järve lastud maimude kohta ja soovitas Kitamural roomajatega mitte kiirustada. Kõik see oli enam-vähem arusaadav, see-eest teisest, mis oli adresseeritud Keskinformatooriumile, taipasin ma vaid seda, et Komovil on hädasti tarvis andmeid üheksast numbrist ja neljateistkümnest kreeka tähest koosneva neljakordse indeksiga kahenormaalse humanoidi igrek-faktori kohta. See oli läbi ja lõhki läbitungimatu kõrgem ksenopsühholoogia, millest minusugune null-indeksiga normaalne humanoid mõhkugi ei taibanud. Ja polegi tarvis.
Tekst sisestatud, lülitasin teenistuskanali sisse ja edastasin kõik sõnumid ühe impulsiga. Seejärel radiogramme registreerides tuli äkki pähe, et ka mul oleks aeg esimene aruanne teele saata. Või mis aruanne õigupoolest... «Rühm ER-2, ehitustegevus 15. standardi järgi, täitmine nii mitu protsenti, kuupäev, allkiri.» Kõik. Tuli püsti tõusta ja oma puldi juurde minna, et täitmise graafikut vaadata, ning äkki oli selge, miks mulle ootamatult see aruanne pähe tuli. Asi polnud üldse aruandes, ilmselt olen ma juba piisavalt kogenud kübertehnik, et isegi midagi kuulmata ja nägemata tööseisakut tajuda: täpselt nagu eilegi, oli Tom asja ees, teist taga, jälle seisma jäänud. Ja nagu eilegi, vajutasin ma ärritunult kontrollväljakutse klahvi: «Mis lahti?» Ja nagu eilegi, kustus seisaku tuli kohe ning lahvatas rubiinpunane tuluke: «Meil on kõik korras, täidame ülesannet. Ega uusi korraldusi ei ole?» Andsin talle korralduse tööd jätkata ning lülitasin videoekraani sisse. Jack ja Rex rügasid usinalt, ka Tom läks liikvele, kuid tegi seda esimestel sekunditel kuidagi kentsakalt, külg ees, kuigi kohendas end kohe.
.....
