Arvo Valton (snd 1935) portreteerib raamatus „Ühises hoovuses“ seitsetkümmet viit eesti kirjanikku ja kirjandustegelast, ning oma eeskujude, sõprade ja kolleegide kaudu ka iseennast. Need portreed on ausad, harivad ja rohkete huvitavate detailidega. Koloriidi neile lugudele annab Elu ise – Valtoni ja tema pere küüditamine, kirjanikutöö nõukogude tsensuuri pihtide vahel, soome-ugri asja ajamine taasiseseisvunud Eestis. Lugude sagedaseks tegevuspaigaks on kirjanike liit ja Tallinnfilm. Et Valtoni juured ulatuvad Hiiumaale, on raamatus ka tubli annus hiiu huumorit. „Kirjanikud omavahel“ on raamatusari, milles kümme eesti kirjanikku kirjeldavad olnud ja olevat kirjanduselu loojate omavaheliste suhete kaudu. See on sari andekatest ja omanäolistest Eesti inimestest. Huvitavad isiksused, kes on aegade jooksul omavahel põrkunud, armastanud, vihanud ja leppinud. Erakud ja suhtlejad, riigimehed ja katlakütjad, loojad ja nende muusad, kostitajad ja külalised, aga kõik ka kirjanikud, kelle sõna kõlab luules ja proosas.
Оглавление
Arvo Valton. Ühises hoovuses
SISSEJUHATUS
ANDRES SAAL. 1861–1931
ERNST ENNO. 1875–1934
FRIEDEBERT TUGLAS. 1886–1971
JOHANNES SEMPER. 1892–1970
ALBERT KIVIKAS. 1898–1978
ERNI KRUSTEN. 1900–1984
ANTON VAARANDI. 1901–1979
MART RAUD. 1903–1980
RUDOLF SIRGE. 1904–1970
PEETER LINDSAAR. 1906–1990
BETTI ALVER. 1906–1989
UKU MASING. 1909–1985
BERNARD KANGRO. 1910–1994
AADU HINT. 1910–1989
HERMAN SERGO. 1911–1989
KARL RISTIKIVI. 1912–1977
SALME EKBAUM. 1912–1995
ARVO MÄGI. 1913–2004
ALEKSANDER KURTNA. 1914–1983
PAUL KUUSBERG. 1916–2003
JAAN KROSS. 1920–2007
ILMAR MIKIVER. 1920–2010
LEMBIT REMMELGAS. 1921–1992
KALJU LEPIK. 1920–1999
HARALD SUISLEPP. 1921–2000
ILMAR LAABAN. 1921–2000
VILLEM GROSS. 1922–2001
JUHAN SMUUL. 1922–1971
LILLI PROMET. 1922–2007
HARRI JÕGISALU. 1922–2014
VELLO SALO. 1925
HANS LUIK. 1927–2017
VAHUR LINNUSTE. 1925
AIN KAALEP. 1926
LEMBE HIEDEL. 1926–2004
EDVIN HIEDEL. 1930–2012
HEINO KIIK. 1927–2013
IVAR IVASK. 1927–1992
ENO RAUD. 1928–1996
LENNART MERI. 1929–2006
MAIE KALDA. 1929–2013
OLAF UTT. 1929–2016
VLADIMIR BEEKMAN. 1929–2009
HELLAR GRABBI. 1929
OSKAR KRUUS. 1929–2007
ERIK PÜVI. 1931–1976
JAAN PUHVEL. 1932
ENN VETEMAA. 1936–2017
MATS TRAAT. 1936
ENN SOOSAAR. 1937–2010
LINNART MÄLL. 1938–2010
REIN SALURI. 1939
IVO ILISTE. 1935–2002
HANDO RUNNEL. 1938
VAINO VAHING. 1940–2008
ÜLO TUULIK. 1940
ANDRES EHIN. 1940–2011
PÄRT LIAS. 1940–2006
JAAN KAPLINSKI. 1941
JÜRI KURMAN. 1942–1994
PAUL-EERIK RUMMO. 1942
VALENTIN KUIK. 1943
TEET KALLAS. 1943
MATI UNT. 1944–2005
ASTA PÕLDMÄE. 1944
MAIMU BERG. 1945
ALEKSEI TUROVSKI. 1946
OLEV REMSU. 1947
JUHAN VIIDING. 1948–1995
SIRJE KIIN. 1949
MARI VALLISOO. 1950–2013
AADO LINTROP. 1956
EVA TOULOUZE. 1956
ANDRUS KIVIRÄHK. 1970
KRISTIINA EHIN. 1977
ARVO VALTON. 1935
Отрывок из книги
Loomulikult pole ma selle olulise eesti kirjanikuga isiklikult kohtunud, sest sündisin neli aastat pärast tema surma. Aga ta on mulle olnud mu noorusaastatel oluliseks kirjanikuks ja küllap tohiksin öelda, et minu eestimeelsuse üheks kujundajaks.
On lausa kummaline, et nüüd, mil kirjastatakse nii palju endisaegset kirjavara, pole ma tema teoste kordustrükkidest midagi kuulnud. Võimalik jah, et need mind teismelise eas mõjutanud lood on kirjanduslikult abituvõitu, aga ka üsna lapsikuid ja konarliku sõnastusega teoseid on siin viimastel aastatel taas välja antud.
.....
Minu mälestustes ta igatahes elab.
Aastaid hiljem koostasime ungarlase Jànos Pusztay initsiatiivil kirjastatava antoloogia, mis pidi sisaldama kõikides soome-ugri keeltes kirjutatud kahtteist kauneimat luuletust ja need pidid saama tõlgitud kõikidesse teistesse soome-ugri keeltesse. Tõsi, projekt päris sajaprotsendiliselt ei õnnestunud, sest mitte kõigis keeltes ei leidunud pädevaid tõlkijaid. Valiku tegid oma kirjanduse asjatundjad. Eesti valiku pidin tegema mina, ehkki meil oli kindlasti paremaid asjatundjaid, kuid soome-ugri maailmas tunti mind kui paljude soome-ugri luuletuste tõlkijat ning ka reaaluste tõlgete tegijat paljudest eesti luuletustest hõimurahva keeltesse tõlkijate jaoks.
