Kui Susan Tate’i seitsmeteistaastane tütar teatab oma rasedusest, on Susan šokeeritud. Üksikemana on ta püüdnud oma last õigesti kasvatada. Ta näeb Lily raseduses kujutlematut tragöödiat, kuid siis selgub, et ka Lily kaks parimat sõpra on lapseootel. Linnas hakkavad levima jutud tüdrukute kokkuleppest rasedaks jääda. Susanit peetakse juhtunu eest vastutavaks ning ta peab toime tulema tütre rasedusest põhjustatud mõjuga oma tööle ja majanduslikule iseseisvusele. Kõik see seab ohtu tema tulevikuunistused. Barbara Delinsky on meid taas üllatanud sisuka romaaniga, mille läbiv teema on, kuidas olla hea ema.
Оглавление
Barbara Delinsky. Pole minu tütar
Esimene peatükk
Teine peatükk
Kolmas peatükk
Neljas peatükk
Viies peatükk
Kuues peatükk
Seitsmes peatükk
Kaheksas peatükk
Üheksas peatükk
Kümnes peatükk
Üheteistkümnes peatükk
Kaheteistkümnes peatükk
Kolmeteistkümnes peatükk
Neljateistkümnes peatükk
Viieteistkümnes peatükk
Kuueteistkümnes peatükk
Seitsmeteistkümnes peatükk
Kaheksateistkümnes peatükk
Üheksateistkümnes peatükk
Kahekümnes peatükk
Kahekümne esimene peatükk
Kahekümne teine peatükk
Kahekümne kolmas peatükk
Kahekümne neljas peatükk
Kahekümne viies peatükk
Kahekümne kuues peatükk
Kahekümne seitsmes peatükk
Kahekümne kaheksas peatükk
Epiloog
Tänuavaldused
Отрывок из книги
Minu lugejatele nende lahke suhtumise ja igavese truuduse eest.
Lily oli seitsmeteistkümneaastane. Võib-olla oli see üks põhjusi. Keskkooli viimase klassi õpilasena oli tal üsnagi palju loenguid, nendele lisaks mängis ta saalihokit ja võrkpalli ning laulis a cappella-rühmas. Susan oli sellega nii harjunud, et Lily ja tema olid sõbrad, ja mis peamine, see oli alati neid ühendanud. Nad olid harjunud kahekesi koos elama ning tundsid ennast mugavalt ja rahulolevalt.
.....
„Üksteist nädalat tagasi.“
Susan oli taas tema ise. „Millal sa rasedusproovid tegid?“
