Must viiking

Must viiking
Автор книги: id книги: 1904500     Оценка: 0.0     Голосов: 0     Отзывы, комментарии: 0 2324,06 руб.     (23,27$) Читать книгу Купить и скачать книгу Купить бумажную книгу Электронная книга Жанр: Документальная литература Правообладатель и/или издательство: Eesti digiraamatute keskus OU Дата добавления в каталог КнигаЛит: ISBN: 9789985351284 Скачать фрагмент в формате   fb2   fb2.zip Возрастное ограничение: 0+ Оглавление Отрывок из книги

Реклама. ООО «ЛитРес», ИНН: 7719571260.

Описание книги

Islandlase Bergsveinn Birgissoni teos, aimekirjanduse ja ilukirjanduse omapärane sulam, räägib 9. sajandil elanud Geirmundr Hjörssonist, hüüdnimega Mustnahk, kes oli üks Islandi asustajaid. Geirmundr Mustnahka mainitakse „Asustamisraamatus” kui mõjukat meest, kellel oli palju maad, vara ja käsualuseid. Miks siis ei kirjutatud temast saagat nagu teistest tähtsatest meestest? „Must viiking” on katse seda puudujääki seletada ja korvata. Ürikutest ja uurimustest kokku korjatud infokildude põhjal maalib autor pildi Geirmundri isikust ja elukäigust, kasutades lünkade täitmiseks nn teadmistepõhist fantaasiat. Geirmundri isiku kaudu avaneb ka senituntust erinev pilt Islandi asustamisest.
Rännakud Geirmundr Mustnaha jälgedes viivad neljale maale: Norrasse, Siberisse, Iirimaale ja Islandile. Geirmundri loosse on põimitud üksikasjalikku teavet tolleaegse kaubavahetuse, meresõidu, mereloomade küttimise, orjapidamise ja muu kohta, mida on oluline teada, et mõista, kuidas Geirmundr saavutas rikkuse ja mõjuvõimu uuel kodumaal. Lisaks põimib autor Geirmundr Mustnaha saaga vahele ka omaenda saaga – Geirmundri saaga kirjutamise loo, oma läbielamised, mõttekäigud ja seletused, kuidas ta jõudis oma julgete hüpoteesideni.

Оглавление

Bergsveinn Birgisson. Must viiking

Bergsveinn Birgisson. Must viiking

Saatesõna

Õngitsemas mineviku Ginnungagapis. Geirmundr „must viiking” Hjörsson

***

***

***

***

***

***

Dramaatiline algus. Rogaland (846–860 pKr)

Must ja inetu laps tuleb ilmale

***

***

***

Teeme Geirmundri sünnikoha kindlaks

***

***

***

***

Avaldsnes – Norra vanim kuningakoda?

***

***

Hell koht

***

Tugev külg

Värvikad esivanemad

***

Viikingiaegne lapsepõlv

***

Merehobu taltsutamine

Skaldikunst – sissevaade paganate meelelaadi

***

***

***

***

Hel on alati lähedal

Kaugeima, pimedaima mere ääres. Bjarmaland (861–866 pKr)

Jabur reis?

Teaduslik saaga

At búa skipið91

Mosteri saarele Örnólfr Heeringavaala juurde

***

Liitlassuhted põhjapoolse nõidrahvaga

***

Atløyale Þórólfr Visa juurde

***

Põhjatee-äärsed liitlassuhted

Bremangerisse Horneleni

Mida nad Bjarmalandist tahavad?

***

Kes olid bjarmid?

***

Storfosna hövdingi juurde

***

***

***

***

Füsiognoomia ja šamanism

Nærøyale kalliste kaimude (Sölvi Högnasoni) juurde

Sigurðri juurde Sandnesile (Alstenile)

Salapärane rannarahvas

***

Engeløyale Loðinn Konksu juurde

***

Bjarkøyle Grjótgarðriga kohtuma

Morskade reaktsioon „valgetele” küttidele

Nordkapi poole, vahepeatusega Gjesværis

Bjarmid Norras

Õhtu šamaanirahva juures

Vardøle ja piki Murmanski rannikut

Hjörri sihtpunkt Bjarmalandis

Moržovetsi saarest mööda Mezenisse

***

***

Pulmad

***

***

***

Kus voolab veri ja mesi. Iirimaa (867–873 pKr)

Kodusõda Iirimaal

Kuningas Amlaíb

Kuningas Ímar

Merekuningad Óláfr ja Ívarr

Kuningas Cerball mac Dúnlainge

Laevaehitaja Eyvindr Idamees

***

***

***

Eyvindr Idamehe laevatöökoda

Kuningas Hjörr purjetab Liffey suudmesse

Úlfr Kõõrdsilma ja Björgi abielu

Võimusuhted Iirimaal

Särav edulugu võtab süngema ilme

Ting Dublinis

Geirmundr tuuakse Bjarmalandist ära

Tagasi Avaldsnesile ja edasi …

Geirmundr saabub Dublinisse

Ettevalmistused

***

Esimene ekspeditsioon

***

Islandi morsaleiud

***

Neitsi kaotab oma neitsilikkuse

Tagasi Dublini isandate juurde

Olukord teravneb

Óláfr Valge annab ülesande

***

***

Algab orjapidamine

Käik Dalkey saarele 870. aastal

***

***

Jahimaast saab saagasaar. Island (874–910 pKr)

Kahetine hoiak

Islandi sünnimüüt

Geirmundri võrgustiku tuumik ja liitlased

Geirmundri rikkuse varasemad seletused

Träälide toimekas argipäev

Kjaran Hvalgrafiris (traan, köied, võhad)

***

***

***

Myrgjol Hrappsey saarel (hahasuled)

***

***

Kormloð ja Geirmundri tüli Kjallakriga

Elu Ballará ja Kvenhólli taludes

***

Kokkuvõte aastatest 870–880

Tüli Þorbjörn Tigedaga

***

Geirmundri maavaldused Hornstrandiril

***

***

Aðalvík (Örlygr)

Fljótavík (Atli)

Lääne-Almenningar (Björn)

Kjaransvík

Barðsvík (Atli)

Veoteed – peatee Djúpi

Geirmundri väimees Ketill Aur

Úlfr Kõõrdsilm

Önundr Puujalg

***

***

Üks päev Geirmundri elust

Geirmundri naised, lapsed ja järeltulijad. Illþurrka

***

***

„Bjarmide” geneetilised jäljed

Geirmundri kaaslased kütirahva seast?

***

Herríðr ja Þorkatla

Geirmundri võrgustik laguneb

Geirmundr Mustnaha surm

Geirmundri surm ja matus

Geirmundri maavaldus Hornstrandiril konfiskeeritakse

Frustratsioon Tursafjordi tingil

Teave Þórðr Narfasonilt Skarði talust

„Siis oleks kõik hulluks läinud”

***

***

Järelsõna

***

Kasutatud kirjandus

Kohanimeregistrid

Suulised allikad

Internetiallikad

Lühendite loend

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13

14

15

16

17

18

19

20

21

22

23

24

25

26

27

28

29

30

31

32

33

34

35

36

37

38

39

40

41

42

43

44

45

46

47

48

49

50

51

52

53

54

55

56

57

58

59

60

61

62

63

64

65

66

67

68

69

70

71

72

73

74

75

76

77

78

79

80

81

82

83

84

85

86

87

88

89

90

91

92

93

94

95

96

97

98

99

100

101

102

103

104

105

106

107

108

109

110

111

112

113

114

115

116

117

118

119

120

121

122

123

124

125

126

127

128

129

130

131

132

133

134

135

136

137

138

139

140

141

142

143

144

145

146

147

148

149

150

151

152

153

154

155

156

157

158

159

160

161

162

163

164

165

166

167

168

169

170

171

172

173

174

175

176

177

178

179

180

181

182

183

184

185

186

187

188

189

190

191

192

193

194

195

196

197

198

199

200

201

202

203

204

205

206

207

208

209

210

211

212

213

214

215

216

217

218

219

220

221

222

223

224

225

226

227

228

229

230

231

232

233

234

235

236

237

238

239

240

241

242

243

244

245

246

247

248

249

250

251

252

253

254

255

256

257

258

259

260

261

262

263

264

265

266

267

268

269

270

271

272

273

274

275

276

277

278

279

280

281

282

283

284

285

286

287

288

289

290

291

292

293

294

295

296

297

298

299

300

301

302

303

304

305

306

307

308

309

310

311

312

313

314

315

316

317

318

319

320

321

322

323

324

325

326

327

328

329

330

331

332

333

334

335

336

337

338

339

340

341

342

343

344

345

346

347

348

349

350

351

352

353

354

355

356

357

358

359

360

361

362

363

364

365

366

367

368

369

370

371

372

373

374

375

376

377

378

379

380

381

382

383

384

385

386

387

388

389

390

391

392

393

394

395

396

397

398

399

400

401

402

403

404

405

406

407

408

409

410

411

412

413

414

415

416

417

418

419

420

421

422

423

424

425

426

427

428

429

430

431

432

433

434

435

436

437

438

439

440

441

442

443

444

445

446

447

448

449

450

451

452

453

454

455

456

457

458

459

460

461

462

463

464

465

466

467

468

469

470

471

472

473

474

475

476

477

478

479

480

481

482

483

484

485

486

487

488

489

490

491

492

493

494

495

496

497

498

499

500

501

502

503

504

505

506

507

508

509

510

511

512

513

514

515

516

517

518

519

520

521

522

523

524

525

526

527

528

529

530

531

532

533

534

535

536

537

538

539

540

541

542

543

544

545

546

547

548

549

550

551

552

553

554

555

556

557

558

559

560

561

562

563

564

565

566

567

568

569

570

571

572

573

574

575

576

577

578

579

580

581

582

583

584

585

586

587

588

589

590

591

592

593

594

595

596

597

Отрывок из книги

Bergsveinn Birgissoni „Must viiking” rajaneb olulisel ajaloolisel faktil: aastatel u 879–940 pKr asusid varem inimtühjale Islandi saarele elama vanapõhja ja keldi päritolu inimesed. Varaseimad kirjalikud allikad selle asustustegevuse kohta pärinevad 12. sajandist. Nende tekstide usaldusväärsuses ei saa loomulikult lõpuni kindel olla, aga on selge, et just tänu neile kirjalikele allikatele säilis islandlastel väga laialdane teadmispagas oma varaseima ajaloo kohta. Tänapäeva Euroopas veidigi laiemalt ringi vaadates saab selle asjaolu erakordsus kohe selgeks. Võetagu näiteks Eesti, mille tänapäevane territoorium oli asustatud tuhandeid aastaid enne seda, kui pandi kirja esimesed kirjalikud ürikud selle piirkonna ajaloost. Seega ei leidu eestlaste ajaloolises teadvuses mingeid teadmisi oma maa või rahva spetsiifilise, absoluutse alguspunkti kohta.

See ei tähenda, et Island oleks oma tekkimisloo olemasolu poolest ainulaadne. Erinevatest maailma piirkondadest ja ajastustest võib leida arvukaid näiteid rahvaste või riikide päritolulugude kohta. Mõtelgem vaid Rooma päritolumüüdile Romulusest ja Remusest. Islandi juhtum on aga mõnevõrra eriline, kuna selle juurde kuulub konkreetne ajalooline kontekst, millega seoses inimesed varem asustamata maale elama asusid (ehkki üks tekstidest vihjab veidi krüptiliselt ka varasemale iiri erakute asustusele saarel). Islandlaste päritolumüüt – või õigemini päritolumüüdid – ei ole paigutatud mingisse võimatult kaugesse, müütilisse minevikku, vaid kindlasse ajalooperioodi, mis on Euroopa historiograafias tuntud kui viikingiaeg (793 – u. 1050 pKr).

.....

Hjörri lapsed,

ent Leifr kolmas

.....

Добавление нового отзыва

Комментарий Поле, отмеченное звёздочкой  — обязательно к заполнению

Отзывы и комментарии читателей

Нет рецензий. Будьте первым, кто напишет рецензию на книгу Must viiking
Подняться наверх