Ülestähendusi väikeselt saarelt

Ülestähendusi väikeselt saarelt
Автор книги: id книги: 911492     Оценка: 0.0     Голосов: 0     Отзывы, комментарии: 0 1859 руб.     (18,46$) Читать книгу Купить и читать книгу Электронная книга Жанр: Биографии и Мемуары Правообладатель и/или издательство: Eesti digiraamatute keskus OU Дата публикации, год издания: 1995 Дата добавления в каталог КнигаЛит: ISBN: 9789949622436 Возрастное ограничение: 0+ Оглавление Отрывок из книги

Реклама. ООО «ЛитРес», ИНН: 7719571260.

Описание книги

Bill Bryson kirjutas raamatu „Ülestähendusi väikeselt saarelt: ameeriklane Suurbritannias“ 1995. aastal, vahetult enne naasmist Ameerika Ühendriikidesse, kust ta pärit on, otsustades enne lahkumist talle enam kui kakskümmend aastat koduks olnud riigis hüvastijäturingreisi teha. Tänaseks on raamatut müüdud enam kui miljon eksemplari, seda on tõlgitud paljudesse keeltesse ja 2003. aastal valisid raadiojaama BBC 4 kuulajad selle Inglismaad kõige paremini iseloomustavaks raamatuks. Bryson alustab oma teekonda sealtsamast Doverist, kus ta 1973. aastal esimest korda Suurbritannia pinnale astus; põikab oma retkel läbi Holloway vaimuhaiglast, kus ta kunagi oma naisega kohtus; külastab paljusid erinevaid piirkondi ja jõuab viimaks välja Šotimaa kirdepoolsesse tippu. Ta liigub bussi ja rongiga ühest pubist ja linnast teise, naerab nii oma teel kogetu kui ka iseenda üle ja juhib talle omase, sageli lõikava sarkasmiga tähelepanu sellele, mida britid ise märgata ei oska, ei taha või ei viitsi. 2003. aastal pöördus Bryson tagasi Ühendkuningriiki ja sai 2015. aastal Briti kodakondsuse. Sellele eelnenud ringsõidust mööda Suurbritanniat sündis reisiraamat „The Road to Little Dribbling“, mida võib lugeda raamatu „Ülestähendusi väikeselt saarelt“ järjeks. Britid ise nimetavad Brysonit oma rahvuslikuks aardeks.

Оглавление

Bill Bryson. Ülestähendusi väikeselt saarelt

Proloog

Esimene peatükk

Teine peatükk

Kolmas peatükk

Neljas peatükk

Viies peatükk

Kuues peatükk

Seitsmes peatükk

Kaheksas peatükk

Üheksas peatükk

Kümnes peatükk

Üheteistkümnes peatükk

Kaheteistkümnes peatükk

Kolmeteistkümnes peatükk

Neljateistkümnes peatükk

Viieteistkümnes peatükk

Kuueteistkümnes peatükk

Seitsmeteistkümnes peatükk

Kaheksateistkümnes peatükk

Üheksateistkümnes peatükk

Kahekümnes peatükk

Kahekümne esimene peatükk

Kahekümne teine peatükk

Kahekümne kolmas peatükk

Kahekümne neljas peatükk

Kahekümne viies peatükk

Kahekümne kuues peatükk

Kahekümne seitsmes peatükk

Kahekümne kaheksas peatükk

Kahekümne üheksas peatükk

Отрывок из книги

Ma nägin Inglismaad esimest korda 1973. aasta udusel märtsihommikul kesköise praamiga Calais’st saabudes. Kahekümne minuti jooksul, mil sõidu- ja veoautod hakkasid edasi trügima, tolliametnikud täitsid oma kohuseid ja kõik asusid Londoni poole teele, kihas terminali ümbruses elu. Siis järgnes äkitselt vaikus ja mina lonkisin läbi uniste ja halvasti valgustatud uduste tänavate nagu mõnes Bulldog Drummondi filmis. Üksnes mulle kuuluvas Inglise linnas viibimine tekitas üsna toreda tunde.

Ainsana põhjustas teatavat meelehärmi tõsiasi, et kõik hotellid ja külalistemajad näisid olevat uksed ööseks sulgenud. Kõndisin kuni raudteejaamani välja, pidades plaani rongiga Londonisse sõita, kuid ka jaamahoone oli pime ja selle aknad luukidega suletud. Seisin ja mõtlesin, mida ette võtta, kui märkasin teisel pool tänavat seisva külalistemaja ülemise korruse aknas kumamas teleri halli valgust. Hurraa, mõtlesin, keegi on ärkvel, ja kiirustasin üle tänava, kavatsedes paiga heatahtliku omaniku käest oma hilise saabumise pärast alandlikult vabandust paluda, kujutades ette reibast jutuajamist stiilis „Oi, mul ei tuleks pähegi tahta, et te mulle nii hilisel ajal midagi süüa annaksite. Ei, ausõna – no kui see päris kindlasti tüli ei tee, siis ehk üks võileib rostbiifiga ja pirakas hapukurk ja võib-olla natuke kartulisalatit ja pudel õlut”. Jalgrada oli kottpime ja tänu oma innule ja Briti ukseavade ebapiisavale tundmisele komistasin astme otsa ja maandusin mürtsatades näoli vastu ust, saates seejuures kolinal lendu pool tosinat tühja piimapudelit. Ülemise korruse aken avanes peaaegu kohe.

.....

Veetsin pika päeva sihitult ja rõõmsalt mööda elumajade piirkondi ja poetänavaid uidates, kuulates pealt jutuajamisi bussipeatustes ja tänavanurkadel, uudistades huviga köögiviljapoodide ja lihunike ja kalakaupluste vaateaknaid, lugedes kuulutusi ja planeerimistaotlusi ning kõike tasapisi seedides. Ronisin vaate ja edasi-tagasi sõeluvate praamide imetlemiseks kindlusesse, silmitsesin lugupidava pilguga valgeid kaljusid ja vana linnavanglat ning läksin, ahvatletuna plakatist, mis kujutas võrgutavas meeleolus napilt riietatud noori daame, ja väljavaatest pisut soojust nautida hilisel pärastlõunal impulsi ajel kinno.

„Rõdu või põrand?” küsis naine piletikassas.

.....

Добавление нового отзыва

Комментарий Поле, отмеченное звёздочкой  — обязательно к заполнению

Отзывы и комментарии читателей

Нет рецензий. Будьте первым, кто напишет рецензию на книгу Ülestähendusi väikeselt saarelt
Подняться наверх