Planeet Vesi
Описание книги
Aastad 1903–1912. Järjekordne raamat Erast Petrovitš Fandorini seiklustest sisaldab kolm lugu, millest esimeses satub detektiiv kullalastiga uppunud galeooni otsinguil end ühel Atlandi ookeani saarel varjava maniaki jälile, teises uurib, kuidas mõrvati naine, keda ta oli kunagi armastanud, ja kolmandas selgitab võimalikult revolutsionääridega seotud rongiröövi asjaolusid. Autori liigituse järgi on esimene lugu tehnokraatlik, teine nostalgiline ning kolmas idiootlik kriminull. Populaarseima Vene detektiivkirjaniku Boriss Akunini raamatute kangelane Erast Petrovitš Fandorin uurib keerulisi juhtumeid XIX–XX sajandil. Eesti keeles on Boriss Akuninilt varem ilmunud Erast Fandorini uurimised „Azazel”, „Türgi gambiit”, „Leviathan”, „Achilleuse surm”, „Eriülesanded”, „Riiginõunik”, „Kroonimine”, „Surma armuke”, „Surma kallike”, „Teemantvanker”, „Nefriitpalvehelmed”, „Maailm on lava” ja „Must linn”.
Отрывок из книги
Marseille´ist Buenos Airesesse teel olev ookeaniaurik Universe oli möödumas Kanaari saartest. Käes oli reisi kolmas päev, mil elevus ja vaimustus, mis kaasnevad iga mereretke algusega, hakkavad tasapisi asenduma igavusega. Reisijad olid vaateid juba tülgastuseni nautinud, tutvunud lihtsakoeliste laevalõbustustega, vestelnud reisikaaslastega ja jõudnud neis pettuda, ees aga oli veel kaks nädalat monotoonset liikumist tühjadel veteväljadel.
Pariisi žurnaali Essentiel reporter, kelle toimetus oli komandeerinud tegema olukirjelduste sarja Argentina hõbedakaevandustest ja kes kavatses kirjutada sellise raamatu, mis vapustab maailma (see oli väga noor reporter), oli täitmas iseendale antud lubadust: pigistada iga päev välja vähemalt viis lehekülge teksti. Ta istus lamamistoolis, jalg üle põlve, ja kribis püüdlikult pliiatsiga – registreeris eile aurikul tehtud ekskursiooni muljeid.
.....
Erast Petrovitš tegi inglasele antud algses hinnangus korrektsiooni. Mitte lihtsalt politsei asjapulk, vaid ka džentelmen. Hääldusest oli tunda head erakooli. Ülikond ja särk olid küll Aruba jaoks kentsakad, kuid „õigete” rätsepate töö. Isegi üllatav, et kõigest vaneminspektor.
„Millega võlgnen selle au?” küsis Fandorin kuivalt, istet pakkumata, sest tõelised härrasmehed ei piilu kaktuste tagant.
.....