Sinilind

Оглавление

Charles Perrault. Sinilind

SINILIND

Отрывок из книги

Elas kord väga rikas kuningas, kellel oli palju maavaldusi ja raha. Kuninga naine suri, ja see kurvastas teda ääretult. Ta kannatas sedavõrd, et sulgus terveks nädalaks ühte väikesesse tuppa ja tagus seal pead vastu seina. Kardeti, et ta tapab end, ning gobeläänide ja seina vahele pandi madratsid, et kuningas end vastu seina tagudes enam haiget ei saaks. Alamad otsustasid isekeskis teda vaatama minna, et kuidagi leevendada tema kurbust. Ühed koostasid pikki ja arukaid kõnesid, teised lipitsevaid ja isegi vaimukaid, kuid see kõik ei avaldanud kuningale mingit mõju. Ta ei võtnud vaevaks isegi kuulata seda, mis talle öeldi. Lõpuks ilmus kuninga ette mustade looride, peleriini ja pikkade leinarõivastega naine, kes nuttis ja nuuksus nii valjusti ja südantlõhestavalt, et kuningas jäi teda üllatunult vaatama. Naine ütles, et ta ei kavatsevatki teiste kombel hakata leevendama kuninga kurvastust. Pigem vastupidi, ta tuli seda veelgi suurendama, sest hea abikaasa leinamine on ju loomulik asi. Ja et tema, kaotanud alles hiljuti parima mehe siin ilmas, kavatseb nutta kas või silmad peast. Seepeale puhkes naine veelgi valjemini nutma ja koos temaga hakkas nuuksuma ka kuningas.

Kuningas osutas naisele rohkem tähelepanu kui teistele. Ta kõneles oma armsa kadunukese headest loomuomadustest ja daam omakorda meenutas hellalt oma kalli abikaasa parimaid jooni. Nad rääkisid seni, kuni ei osanudki enam midagi lisada oma kannatuste kohta. Kui kaval naine nägi, et jututeema hakkab ammenduma, kergitas ta natuke oma loore ja kurb kuningas lõi särama, nähes seda vaest vaevatut, kes muudkui välgutas ja pööritas oma pikkade mustade ripsmetega suuri siniseid silmi — daam oli veel küllaltki õitsva jumega. Kuningas jälgis teda üha kasvava uudishimuga. Aegamööda rääkis ta oma naisest üha vähem ja viimaks ei maininud ta teda enam sõnagagi. Daam väitis, et tahab igavesti jääda oma abikaasat leinama. Kuningas aga palus leinaga mitte liiale minna. Lõpuks, kõigi suureks üllatuseks, abiellus kuningas daamiga ning tolle leinarüü must asendus rohelise ja roosivärvilisega. Sageli piisab vaid inimeste nõrkuste tundmaõppimisest, et tungida nende südamesse ja teha sellega kõike, mida ainult tahetakse.

.....

Kuninganna võttis Charmant’i vastu majesteetlikult, esitledes oma tütart, kes säras nagu päike ja kes, kuigi üleni ehetes, oli veelgi inetum kui tavaliselt. Charmant pööras pilgu kõrvale, sellest järeldas kuninganna, et Truitonne talle väga meeldib ja noormees lihtsalt häbeneb, mistõttu ta sokutas oma tütart kogu aeg külalise ette. Charmant küsis, kas siin ei ole veel üht printsessi, kelle nimi on Florine.

„Jaa,“ sõnas Truitonne, osutades sõrmega võõrasõele, „seal ta end peidab.“

.....