Olen Rootsis elanud seitse aastat, alguses õpilasena, hiljem lapsehoidjana, praegu ämmaemanda ja emana. Tunneme end perega siin hästi, peame oma kodumaaks tervet Euroopa Liitu ning Stockholmgi on sisuliselt Tallinna naaberlinn. Rootsi on maailma parim riik, selles on enamik kohalikke kindlalt veendunud. On siinne ühiskond tõesti valuta sündinud ja üdini turvaline? Olen palju õppinud ja arenenud – vabanema eelarvamustest ja võõravihast, austama erinevaid vaateid, elama tervislikumalt, olema efektiivne. Mida kauem siin elan, seda enam veendun, et Rootsis käib pidev sees- ja välispidine uuendamine. Pingeid ja stressi on igapäevaelus tõepoolest vähem. On tunne, nagu oleks kodumaa laienenud ning selle nimeks on Rootsi-Eesti. Võrdõiguslikkus, mitmekultuurilisus ja kakskeelsus on teemad, millest ei saa ma oma Rootsist kirjutades üle ega ümber. Jutustan ka igapäevaelust, kuhu mahuvad peale kõige muu kinnisvaralood, töö sünnitushaiglas, laste jalgpallitrennid, meedia ja reisisoovitused.
Оглавление
Charlotte Lii Tipp. Minu Rootsi. Sünnitusvaludeta ühiskond?
SISSEJUHATUS
KOOLITÜDRUK ROOTSI RESTORANIS
SUUREST ÕPPIJAST LAPSEHOIDJAKS
MIDAGI PEAB MUUTMA!
PEREGA ROOTSI, LOOMAAED PAGASIS
KORTER LÄTI MOODI
KOHANEMINE JA KOKKUSATTUMUS
TÜLIPÕHINE LAHKUMINE
EESTI LAPSED ROOTSI EESTI KOOLIS
KEELED SÕLMES
SÕIDAKS ÕIGE 15. NÄDALAL EESTISSE?
HON, HAN JA HEN
LAPSE TRENN, VANEMA TÖÖ
NÜGIMISEST JA SOTSIAALSUSEST
VÕÕRAVIHATA ELU VÕIMALIKKUS
VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUS
MIDA KUULATA JA MIDA VAADATA?
REKLAAM, KINO JA HUNDCOACH
TERVISLIKKUS ELUNORMIKS
STRESSIVABAL MAAL
VISNING’UD JA KOLIMISE MEISTRIKLASS
PIDU PEO OTSA
JOHANNES PIRITAT ON VAJA!
ROTI KEERAMINE
TURVALISUSE NARKOMAANIA
ILU ON VAATAJA SILMADES
HEADEST ÜLEMUSTEST JA KOLLEKTIIVISISESTEST SUHETEST
EGA SA ENDALE TÖÖGA LIIGA EI TEE?
TÖÖ KÖÖGIPOOLEST
TOLERANTSIÕPETUS JA FOOBIAD
ÜKSLUISUSE POSITIIVSEST POOLEST
NEED LÕPUTUD NÕUDMISED
EFEKTIIVSUSE MÕTTEVIIS
ELU ON JALGPALL. JALGPALL ON ELU
SOOVITUSI TURISTIDELE: LASTEGA SUUR-STOCKHOLMIS JA LÄÄNDE SÕITES
SÕIDUD LÕUNASSE JA PÕHJA
EPILOOG
PILDIALBUM
Отрывок из книги
Pühendan oma teekaaslastele Raigole, Robertile, Ringole ja Stellale
Lõuna paiku annab kramp kõhus pisut järele. Kolleegid tunduvad olevat sõbralikud ja abivalmis. Kuid ülemuse poolt alguses sageli esitatavale küsimusele „Kas sa tunned, et oled nüüd sisse elanud?“ saaksin jaatavalt vastata alles paar aastat hiljem.
.....
Kohe esimestel nädalatel hakkan hästi läbi saama mulle juhendajaks määratud kursusekaaslase Stinaga, kellest saab minu esimene rootslasest sõber. Kuigi tumedanahaline, on Stina vaieldamatult rootslane. Tema puhtaverelistest rootslastest vanemad püüdsid aastaid lapsi saada, kuid lõpuks otsustasid lapsendamise kasuks ja tõid 1970ndate keskel Bangladeshist koju toona kolmeaastase Stina. Oma Rootsi-eelset elu Stina ei mäleta ning on üdini tänulik saatusele, mis teda vaese Aasia riigi kannatustest säästis. Meie nelja-aastane vanusevahe ei anna end kuidagi tunda ja veedame suure osa vabast ajast koos. Tihti ööbin nende ruumikas külalistoas ning kevadel võetakse mind kaasa nädalasele perepuhkusele Lysekili Rootsi läänerannikul, kus perel on kaljusel kaldapealsel hubane suvila. See kogemus on maagiline! Nii kaljust randa, soolast merevett, otse rannast korjatavaid sinikarpe ning kaljudel vedelevaid ja meres hulpivaid erinevat sorti meduuse pole minu silmad enne näinud. Lisades kuueteistaastase inimese oskuse elada hetkes, erakordselt sooja kevade ja Stina peres valitseva helge meeleolu naudin iga silmapilku ning isegi tagasi mõeldes ei suuda ükski hilisem puhkus toonast ületada.
Koolinädalad mööduvad restoranilainel. Umbes pooleks on teooria- ja praktikatunde ja aineteks on külm köök, kuum köök, pagari-kondiitriõpe, baaritöö ning ettekandja- ja kelnerioskused. Tavatundide ja eksamite seas on ka veinidegustatsioone, sea tükeldamise kiirkursus lihakombinaadis, Göteborgis korraldatud toidumess ning ekskursioon Stockholmi veini- ja alkoholimuuseumisse. Koolil on oma väike restoran, kus nii köögi-, baari- kui saalipoolel tegutseme meie, restoranitöö kursuse õpilased. Rootslastele meeldib restoranides söömas käia ja külastajate puudust ei tunne me kunagi, seda ilmselt ka seepärast, et kuna oleme alles ametit omandamas, on hinnad tavarestoranidest madalamad, söögid aga kõrgklassi masti. Või mida öelda näiteks hõrgu hirvefilee või rosmariinikastmega metstuvi kohta? Lisanditeks kartulikroketid või kahepoolsel grillil viimistletud duchesse? Teoorias õpetatakse tundma kõikvõimalikke Rootsi vetes leiduvaid kalu, mille nimesid ma emakeeles senini ei tea, lugematul hulgal eksootilisi puuvilju ja maitseaineid ja nii edasi. Pähe tuleb õppida kümnete kaupa baasretsepte ning loomulikult orienteeruda veinimaailmas.
