Отрывок из книги
Uurimisainese eest pean tänama Axel de Maupeou d’Ableigest, Florence Faribault’d ja Carole Lechartier’d Caeni Rahu Memoriaalmuuseumist Prantsusmaalt; kadunud Simon Wiesenthali ja Viini Simon Wiesenthali keskust; Paul Schneiderit küüditamise mäletamise sihtasutusest; Georg Spitalerit ja dr Ursula Schwarzi DÖW-ist (Austria vastupanuliikumise dokumentide arhiivi sihtasutusest); Eva Blimlingeri Viini ajalookomiteest; Jutta Perissoni Pariisis asuvast Austria kultuurifoorumist; dr James L. Kugelit Harvardi Ülikooli usuteaduskonnast; Vera Sturmanit ja Elisabeth Gorti RZB Austriast; samuti aga ka Anneliese Michaelseni, Amélie d’Aboville’i, dr Antonio Butit, Monique Findleyt, kadunud dr Morris Weinbergi, Andreas Preleuthnerit ja tema isa, kadunud Johannes Preleuthnerit. Usu eest sellesse pikaajalisse seiklusse alates esimesest mustandist soovin südamest tänada Laura Susijni ja Berta Noyd. Olen palju tänu võlgu Christiane Bessele, Philippe Reyle ja Tracy Cairnsile selle uue versiooni eest ning Taika Waitile, kes pühendas end selle loo filmiks kohandamisele.
Minu abikaasale Axelile
.....
Püüdsin isale aru pähe panna. Kui me oma rassi ei kaitse, siis on loogiliseks tagajärjeks katastroof, aga isa ütles, et tema loogikasse ei usu. Tehast juhatavast inimesest oli mul seda raske uskuda – kuidas sai ta mitte uskuda loogikasse? See, mis isa ütles, oli nii rumal, et kindlasti tahtis ta mind haneks võtta, aga ta kinnitas, et ei taha ning et meie ainus usaldusväärne teejuht on emotsioonid, isegi äritegevuses. Inimesed arvavad, ütles ta, et nad analüüsivad olukordi ajuga ja emotsioone peavad nad ei millekski enamaks kui mõttetegevuse viljaks, aga nad eksivad, sest arukus ei asu mitte peas, vaid kehas. Sa tuled koosolekult ega saa aru – „Miks ma end vihasena tunnen, kui peaksin rõõmust hüppama?” Sa jalutad päikesepaistelisel päeval pargis ja mõtled, miks on su süda raske, mis sind küll vaevab. Sa analüüsid seda alles pärastpoole. Emotsioonid juhivad sind selle juurde, mida loogika üksi ei suuda avastada.
Ma ei osanud leida küllalt kiiresti head näidet, mis oleks selgitanud isale, et ta eksib; leidsin selle pärastpoole juba voodis olles. Ainus, mis mulle toona pähe tuli, oli: „Kui keegi võõras esitaks sulle tõendatud arvnäitajad sinu ettevõtte kohta, siis ära ütle, et viskaksid need prügikasti ainult seepärast, et need tunduvad olevat valed? Kas sa usaldaksid ebaloogilisi tundeid rohkem kui tõendatud fakte?”
.....
