Mina ja Läti. Minu Läti. Minu läti mina Läti minus. Minu lätlus. lätimeelsus. lätilembus, Läti poole suunatud pilk. Igatsus Läti järele. Läti unistus, lätiarmastus. Lätistumine. Ei saa me läbi Lätita.
Kui ma jälle Läti teemal sõna võtan, teinekord ka läti keeles, muretsevad mõned toredad eestlased, kas ma mitte Eesti jaoks kaotsi ei lähe. Hakkangi läti keeles kõnelema ja lähen Lätti elama. Ja läti keeles luuletama. Ei. lätlast minust siiski ei saa. Kuigi eesti hambameestel on tavaks öelda, et lätlane pole rahvus, vaid amet. Seega peaks saama lätlaseks õppida. Minu tõsisem kaldumine Läti poole sai alguse tegelikult alles 35aastaselt. Aasta 2009 kaunil juunikuul, kui sain tuttavaks… Loogiliselt võiks arvata, et tütarlapsega, sest huvi võõra keele ja kultuuri vastu saab tihti alguse huvist mõne sellest rahvusest vastassugupoole esindaja vastu. Aga minu mõjutajaks oli hoopiski noormees ja temagi juba ammu surnud.
Ma olen praeguseks Lätis viibinud väiksemate ja suuremate juppide haaval. Ja kuigi ei saa väita, et elaksin Lätis, tohib päris kindlasti öelda, et Läti elab minus.
Оглавление
Contra. Minu Läti. Anekdoot tõelisest eestlasest
SISSEJUHATUS
LÄTI VERSUS SOOME
IGORS VIHROVS JA TEISED PÕNEVAD LÄTI SPORTLASED
RAINISE LUULEPÄEVAD
LUULESÕIT
MARIS VERPAKOVSKIS
LÄTI DISKO – KAS CONTRA JULGEB NÄGU LÄTTI NÄIDATA?
ABI LABI
LIIVI JÕUD
KRISTJAN JAAGU JA EDUARDSI JÄLGEDES
(MINU) ESIMENE VALMIERA MARATON
RIIA PALSAM SPORDIJOOGINA
TEATRISSE JOOKSMINE
VALMIERA – MINU MIHHAILOVSKOJE
VALMIERA KÕRTS – BRENGULI ÕLU
TÄNAV LÄTI KEELES
RATTATIIR RUHJA–VALMIERA–VÕNNU
VENTSPILS – KOHT, KUS TUNNEN ENNAST KODUS
LÄTI KLASSIK EDUARDS VEIDENBAUMS
TÕLKIMINE JÄTKUB
RAINIS JA ASPAZIJA
RIIA–VALMIERA. JOOKS LINGINI
EPILOOG
Pildialbum
Отрывок из книги
Pühendusega Ruhnu karule
Kui ma Facebookis jälle Läti teemal sõna võtan, teinekord ka läti keeles, muretsevad mõned toredad eestlased, kas ma mitte Eesti jaoks kaotsi ei lähe. Hakkangi läti keeles kõnelema ja lähen Lätti elama. Ja läti keeles luuletama.
.....
Hommikul jäid kaks viiest mehest õhtust bussi ootama, see väljus umbes 17.30. Meie kaasnaklaste Veiko ja Indrekuga läksime hääletama, aga kui olime mitu kilomeetrit mööda Vabaduse (Brīvibas) tänavat kõndinud ja head hääletamiskohta ei paistnud, otsustasime, et kuna läheduses on Jugla jaam, sõidame rongiga Siguldasse (päris mitukümmend kilomeetrit edasi) ja alles sealt hakkame hääletama. Siguldas vaatasime paar minutit ringi ja taipasime kohe, et ka siin, keset Siguldat ei saa kuskil hääletada. Pikalt mingisse x-suunda välja kõndida ei tahtnud, pealegi hakkas Indrek kohalike vaatamisväärsuste vastu huvi tundma. Nii sai selgeks, et Valgani tuleb sõita järgmise rongiga, milleni mõni tund aega. Siis läks Indrek oma uudishimu rahuldama, aga meie Veikoga ei viitsinud, meid hakkas huvitama hoopis toidukoha menüüs olev plov. Pealegi imeväikese hinnaga – vist 11 santiimi, sest üks latt oli tunduvalt kõvem sõna kui dollar. Igatahes kirjutasin kunagi hiljem tanka.
