Teatavate piiride poorsusest

Оглавление

David Foster Wallace. Teatavate piiride poorsusest

RADIKAALSELT KOKKUSURUTUD LUGU POSTINDUSTRIAALSEST ELUST

SURM EI OLE LÕPP

IGAVESTI KÕRGUSTES

JÄRJEKORDNE NÄIDE TEATAVATE PIIRIDE POORSUSEST (XI)

KURAT EI MAGA

MÕTELGE

EI MINGIT TÄHENDUST

OKTETT

SUURTE MAAILM (I)

SUURTE MAAILM (II)

KURAT EI MAGA

JÄRJEKORDNE NÄIDE TEATAVATE PIIRIDE POORSUSEST (VI)

ENESETAPP OTSEKUI KINGITUSEKS

JÄRJEKORDNE NÄIDE TEATAVATE PIIRIDE POORSUSEST (XXIV)

DAVID FOSTER WALLACE: KIRJANIKU PORTREE NOORE GEENIUSENA

Отрывок из книги

Kui neid tutvustati, ütles mees mingi vaimukuse, lootes meeldida. Naine naeris laginal, lootes meeldida. Siis sõitis kumbki üksinda koju, pilk otse ette suunatud, nägu mõlemal ühtemoodi viltu.

Mehele, kes neid tuttavaks tegi, ei meeldinud kumbki eriti, kuigi ta tegi näo, nagu meeldiksid nad talle, sest muretses alalõpmata selle pärast, et häid suhteid hoida. Ei või ju iial teada ega ju ega ju ega ju.

.....

2 Kummatigi pole ta saanud John Simon Guggenheimi sihtasutuse stipendiumi: kui poeedi taotlus päris tema karjääri hakul kolm korda järjest tagasi lükati, oli tal põhjust arvata, et Guggenheimi sihtasutuse komisjoniga on tal mingi isiklik ja/või poliitiline kala, ning ta otsustas, et ennem olgu ta neetud ja nõrkegu nälja kätte, kui et palkab järjekordselt üliõpilasest assistendi, kes Guggenheimi sihtasutuse stipendiumi väsitava avalduse kolmes eksemplaris tema eest ära täidab, ka ei kavatse ta enam iial teha läbi kogu seda kandidaatide „objektiivse” kaalumise kurnavat ja põlastusväärset protsessi.

3 See ei ole läbinisti tõsi.

.....