Оглавление
Diana Gabaldon. Lume ja tuha hingus 1. osa
Diana Gabaldon. Lume ja tuha hingus. 1. raamat
Tänusõnad
Proloog
ESIMENE OSA. SÕJASOSINAD. 1. Katkestatud vestlus
2. Hollandlaste hütt
3. Hoia sõbrad lähedal
4. Eedeni aia madu
5Varjud, mida heidab tuli4
6. Varitsus
7. James Fraser, indiaaninõunik
TEINE OSA. VARJUD TIHENEVAD. 8. Veretöö ohver
9. Sõja lävel
10. Hääled minevikust
11. Vereproovid
12. Teaduse järjekordsed saladused
13. Võimekad käed
14. Lumelinnurahvas
15. Märga hauda mõistetud
KOLMAS OSAIGALE ASJALE ON MÄÄRATUD AEG26. 16Le mot juste27
17. Võimu piirid
18. Müriseja
19. Heinategu
20. Ohtlikud kingitused
21. Meil on süüde
22. Nõiavägi
23. Tuimastus
24. Ära puutu mind
*
25. Mullast oled sa võetud
NELJAS OSA. INIMRÖÖV. 26. Mida toob tulevik
27. Linnasekoda
28. Needused
29. Igati korras
30. Vang
31Aeg voodisse minna71
32. Poomine on liiga hea
33. Proua Bug haarab ohjad enda kätte
34. Süüasja tõendusmaterjalid
VIIES OSA. SUURED OOTAMATUSED. 35. Lehtadru
36. Talvised hundid
37. Le Maître des Champignons
38. Saatan piima sees
39. Mina olen ülestõusmine
KUUES OSA. MÄETIPUS. 40. Lindude kevad
41. Relvasepp
42. Peaproov
43. Laiali pillutatud inimesed
44. Šotivärk
*
45. Rikutud veri
*
46. Asjad lähevad käest ära
*
47. Mesilased ja vitsad
48. Kõrvtarrikud
49. Põhjatuule kihvt
50. Teravad servad
*
51. Kutsumus
52. Disneyland
SEITSMES OSA. ALLAMÄGE. 53. Põhimõtted
54. Flora MacDonaldi aiapidu
55Wendigo136
56. Tõrvjasuled
57. Kirikuõpetaja tagasitulek
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
32
33
34
35
36
37
38
39
40
41
42
43
44
45
46
47
48
49
50
51
52
53
54
55
56
57
58
59
60
61
62
63
64
65
66
67
68
69
70
71
72
73
74
75
76
77
78
79
80
81
82
83
84
85
86
87
88
89
90
91
92
93
94
95
96
97
98
99
100
101
102
103
104
105
106
107
108
109
110
111
112
113
114
115
116
117
118
119
120
121
122
123
124
125
126
127
128
129
130
131
132
133
134
135
136
137
138
139
140
141
Отрывок из книги
Mu piiritu tänu …
… suurepärastele toimetajatele Jackie Cantorile ja Bill Masseyle inspiratsiooni, toetuse, kasulike soovituste („Kuidas jääb Marsaliga?!?!”) ja innustavate reaktsioonide („Väkk!”) eest ning ka selle eest, et nad võrdlesid mind (tõttan lisama, et heas mõttes) Charles Dickensiga.
.....
„Seda, et nad vahti peavad, usun ma küll,” lausus Brianna. „Need poisid oleksid valmis tegema Lizzie kaitseks mida tahes. Ainult et …” Ta jäi vait. Nad olid jõudnud metsast välja vankriteele. Selle kaugema, järsult alaneva perve taga valitses praegu põhjatu pimedus nagu must samet – päevasel ajal avaneks seal pilgule mahalangenud okste, rododendronipuhmaste, kontpuupõõsaste ja oma haarmed nende ümber ajanud väänkasvude rägastik. Kaugemal tegi tee järsu käänaku, et jõuda sadakond jalga allpool sujuvalt McGillivrayde majani.
„Tuled on ikka veel üleval,” sõnas Brianna natuke üllatunult. Väike rühm hooneid – vana maja, uus maja, Ronnie Sinclairi aamissepatöökoda ning Dai Jonesi sepikoda ja maja – seisis küll enamjaolt pimeduses, aga McGillivrayde uue maja alumised aknad olid luukide vahelt immitsevast valgusest triibulised ning hoone ees süüdatud lõke moodustas öös ereda laigu.
.....
