Kolmas maailmasõda on inimkonna maamunalt pühkinud. Planeet on tühjaks jäänud. Suurlinnadest on saanud ahervaremed. Raudteed roostetavad. Satelliidid tolknevad üksildaselt orbiidil. Raadio vaikib kõikidel sagedustel. Ellu on jäänud ainult need, kes jõudsid häiresignaale kuuldes pageda Moskva metroosse. Seal, kümnete meetrite sügavusel, jaamades ja tunnelites, püüavad inimesed ära oodata maailmalõpu möödumist. Seal on nad loonud endale uue pisikese tsivilisatsiooni. Nad klammerduvad kõigest jõust elu külge ja keelduvad alla andmast. Nad unistavad sellest, et lähevad üles tagasi – millalgi kui radiatsioonifoon langeb. Nad ei kaota lootust leida teised ellujäänud… Romaanis „Metro 2035” jätkub Artjomi lugu, mis sai alguse juba kultusromaanis „Metro 2033”. Kuid seda lugu võib lugeda ka täiesti eraldiseisva raamatuna ja just siit alustada tutvumist saagaga, mis on vallutanud Venemaa ja kogu maailma.
Оглавление
Дмитрий Глуховский. Metro 2035
1. peatükk. Siin Moskva
2. peatükk. Metroo
3. peatükk. Toru
4. peatükk. Tasu
5. peatükk. Vaenlased
6. peatükk. Kaheksa meetrit
7. peatükk. Tsvetnoi
8. peatükk. Heil
9. peatükk. Teater
10. peatükk. Punane
11. peatükk. Sademed
12. peatükk. Ordu
13. peatükk. Eluruum
14. peatükk. Võõrad
15. peatükk. Entusiastide maantee
16. peatükk. Viimane seanss
17. peatükk. Kõik on õige
18. peatükk. Teenistus
19. peatükk. Mida kirjutada
20. peatükk. Imed
21. peatükk. Seltsimehed
22. peatükk. Tõde
23. peatükk. Omad
Järelsõna
Отрывок из книги
„Ei tohi, Artjom.”
„Tee lahti. Tee lahti, ütlen ma.”
.....
Gaasimaski aknakesed hakkasid higistama, süda murdis rinnakorvist välja ja keegi kompis justkui väitsaga, kust Artjomi roide alla pugeda. Gaasimaski filtrite kaudu sai hingata kasinalt ja pingutades, nappis elu, ja jõudnud neljakümne viiendani, nagu tookord, tornis, ei pidanud Artjom vastu ja tõmbas endalt ahistava kumminaha maha. Ahmis magusat ja kibedat õhku. Hoopis teist õhku kui metroos. Värsket.
„Kõrgus... Võib-olla... Sealsamas... Kolmsada meetrit... Kõrgus... Sellepärast võib-olla... Sellepärast vist... Kõrgelt... Püüab...”
