Оглавление
Doris Kristina Raave. Minu Mehhiko. Rikkad tšillit ei söö
Eessõna
Eellugu. Inimene õpib vigadest[1.]
Ma ei taha rohkem juustu, tahan hoopis hiirelõksust välja saada[1.]
Pimedate maal on kuningaks ükssilm[1.]
Rahaga saab ka koera tantsima[1.]
Endal pole veel tiibugi, aga juba tahab lennata[1.]
Mida kodust ei leia, otsi mujalt[1.]
Isegi siidises rüüs jääb ahv ikka ahviks[1.]
Eks ole näha, kustpoolt iguaan hammustab (ehk las aeg näitab)[1.]
Kõveralt sündinud puu ei saa iial sirgeks[1.]
Nagu sea nutt lihuniku kõrvadele[1.]
Ja see on see koht, kus seal saba krussi läks[1.]
Kõik pole kuld, mis hiilgab[1.]
Kes mujale vaatab, see oma koha kaotab[1.]
Hirmus ei jää häbilegi ruumi[1.]
Mis sa kirpe kuulidega tapad (ehk ära tee sääsest elevanti)[1.]
Kõik teed viivad Rooma[1.]
Ütle, kes on su sõbrad, ja ma ütlen, kes oled sina[1.]
PILDIALBUM
Kõik, mis ei tapa, teeb paksuks[1.]
Kirbud hakkavad ikka kõige lahjema koera külge (ehk üks häda ajab teist taga)[1.]
Kus käsutab kapten, madrus ei valitse[1.]
Kui räägib raha, on tõde vait[1.]
Kes jookseb huntidega, õpib ulguma[1.]
Kaks koera koos võivad tappa ka lõvi[1.]
Rikas on see, kes rõõmsalt elab[1.]
Jõuga surudes ei saa isegi saabast jalga[1.]
Armastust ja purjutamist seob üks asi – varjata ei saa kumbagi[1.]
Sugulaste ja päikesega on juba kord nii, et mida kaugemal, seda parem[1.]
Kõik, mis kerkib, vajub ühel hetkel alla tagasi[1.]
Lõvi pole sugugi nii murdja, kui räägitakse[1.]
Maal, kuhu lähed, tee seda, mida seal näed[1.]
Kes tamal’iks sündinud, sel langevad lehed lausa taevast (ehk mis juhtuma peab, juhtub niikuinii)[1.]
Issanda loomaaed on kirju[1.]
Ega varem ärkamine varem koitu too[1.]
Puljong on kallim kui lihapallid (ehk ravi on hullem kui haigus) [1.]
Keegi tegi tassi katki ja kõigil on aeg koju minna[1.]
Kes kodust kord lahkub, see naastes sama enam eest ei leia[1.]
Aeg on mole potti panna (ehk aeg on küps)[1.]
EPILOOG. Mehhiklane jääb alati mehhiklaseks[1.]
Отрывок из книги
Ma ei mäleta täpselt, millal ma esimest korda Kristinat nägin, kuid pean tunnistama, et esialgu häiris mind tema juures kõik. Meie, mehhiklased, oleme üldiselt lühikesed, kuid Kristina on nii pikk, et siin on maju, mis pole temasugustele mõeldud. Meie, mehhiklased, oleme tavaliselt tõmmud, kuid Kristina on nii valge, et on võimatu mitte märgata tema saabumist ükskõik kuhu. Mehhiklased ei oska tänu oma kultuurile tavaliselt öelda ei, kuid Kristina ütleb meile otse ja viivitamata, kui teda miski ei huvita või on talle vastumeelt. Meil läheb näiteks söögikoha üle otsustamisega tükk aega, sest me tahame, et kõik sõbrad oleksid otsusega rahul, kuid Kristina teab, et seda ei juhtu kunagi ja et tema kõht on tunduvalt olulisem kui mingi ühiskondlik kokkulepe.
Ma võiksin üles lugeda veel hulganisti põhjuseid, miks Kristina eestlaslik kohalolek mind häiris, ja ometi pean ma tunnistama, et tema elu on nii mitmel viisil seotud minu eluga, et praeguseks on ta üks mu parimaid sõpru ja inimene, kes on enim mõjutanud minu elu.
.....
Manuel on Rosa viieaastane poeg, kellele olen siia inglise keelt õpetama tulnud.
Õigus, siin ei tohi kedagi usaldada. See oli esimene asi, mida Rosa mulle oma maa tutvustamiseks ütles. Ma ei tea muidugi, kui kaua ma tema arust nendele relvastatud Hulkidele vastu peaks saama, kui olukord nii kaugele läheks... Tuleb vist ikka kõvasti rohkem jõusaalis käia. Nagu hiljem selgub, ei jaksa ma praegu ju nähtavasti isegi ust lahti teha.
.....
