Võlutud koovitaja

Оглавление

Edla Vanamölder. Võlutud koovitaja

Отрывок из книги

Kaugel kohiseva laane taga, otse Oju soo veerel oli Jaku ja Peka kodu — Hundisilm.

Seal tagamail nad karjatasidki kogu küla loomi, kaitsedes neid huntide ja Oju näkkide eest. Seal soo­südames elutses vana Ojugi oma tütardega, kuid ometi olid vähesed teda näinud: kogu pika talve magas ta laugaste jää all, tõustes sealt ainult harvadel suveöödel udus üles. Siis kuuldus hurtsikuni tema krooksuvat hüüet ja kihistavat naeru, ja Jaku ning Peka pugesid võbisedes isa juurde vommile varju.

.....

Peka vaatles-kuulas venda ja vangutas mõtlikult pead. Ei Peka ihaldanud saada suureks ega vägevaks. Peka pelgas kõike, mis tuli mõisast, ja sõdagi pelgas ta, mille viletsusist ema oli kõnelnud talle nii palju. Meelsamini ta oleks jäänud pisikeseks poisiks ja pagenud laia maailma kaugete metsade taha, kus polnud kurja kubjast ega rasket tööd.

Kui hea oli koovitajail, kes lendasid ülal siniseis kõrgusis vabalt ning rõõmsalt, hõigates alla Pekale: „Koo-it!“

.....