Suurbritannia keraamik Edmund de Waal jutustab raamatus „Merevaigusilmadega jänes” oma perekonna loo. Ephrussid olid Venemaalt Pariisi ja Viini rännanud suur rikas juudi soost pankurite suguvõsa, kelle jõukusest oli Teise maailmasõja lõpuks alles jäänud üsna vähe. Säilinud oli Jaapani tillukeste nikerdatud kujukeste kogu, mida oli peres põlvest põlve edasi antud. Päranduseks saadud netsukete jälgi ajades saab autor oma suguvõsa ajaloost nii mõndagi teada. Kujukesed ostis kunstikoguja Charles Ephrussi ning kinkis need oma nõole Viktorile pulmadeks. Austria Anschluss’i ajal pillutati pere laiali ning nende vara võõrandati. Netsuked päästis teenijanna, kes need põlletaskus oma tuppa viis ja madratsisse peitis. De Waali jutustamisstiil on värvikas ja emotsionaalne. Raamatus on lisaks pereliikmetele palju juttu kunstnikest ja kirjanikest, nii et tegu on ka kultuuriloolise teosega.
Оглавление
Edmund de Waal. Merevaigusilmadega jänes
EESSÕNA
1. Le west end
2. Un lit de parade
3. Elevandiajajast teenäitaja
4. Nii kerge, puudutades nii pehme
5. Laste maiusekarp
6. Inkrusteeritud silmadega rebane
7. Kollane tugitool
8. Monsieur Elstiri spargel
9. Sellesse kiindus isegi Ephrussi
10. Minu väikesed tulud
11. Väga tore kella viie tee
12. Die Potemkinische Stadt
13. Zionstrasse
14. Ajalugu, nagu see on
15. Suur kandiline karp nagu lapse joonistus
16. Vaba maja
17. Kaunis noor naisterahvas
18. Kord kaugel hallil ajal
19. Vanalinna tüübid
20. Heil Wien! Heil Berlin!
21. Sõna otseses mõttes null
22. Sa pead oma elu muutma
23. Eldorado 5–0050
24. Ideaalne koht massimarssideks
25. Võimalus, mida ei tule enam kunagi
26. Kehtib üheks reisiks
27. Asjade pisarad
28. Anna tasku
29. Kõik üsna varjamatult, avalikult ja seaduslikult
30. Takenoko
31. Kodachrome
32. Kust sa need said?
33. Tõeline Jaapan
34. Lihvist
35. Jiro
36. Astrolaab, mensul, gloobus
37. Kollane/kuldne/punane
Tänuavaldused
Отрывок из книги
1991. aastal sain ühelt Jaapani sihtasutuselt kaheaastase stipendiumi. Stipendiumi mõte oli anda seitsmele eri ametihuviga – inseneriasjandus, ajakirjandus, tööstus, keraamika – noorele inglasele jaapani keele algteadmised ühes Inglismaa ülikoolis, millele järgnes aasta Tokyos. Meie keeleoskus pidi panema aluse uuele ajastule suhetes Jaapaniga. Olime programmi esimesed väljavalitud ja ootused olid kõrged.
Teise õppeaasta hommikupoolikud veetsime kiirtoidu müügikohtade ja odavate elektripoodide segadiku lähedasel künkal asuvas Shibuya keelekoolis. Tokyo toibus 1980. aastate majandusmulli järgsest krahhist. Töölesõitjad heitsid maailma kõige tihedama liiklusega ülekäiguraja juures seistes pilgu ekraanidele, millel Nikkei börsiindeks üha ülespoole ronis. Vältimaks metroo kõige hullemat tipptundi, asusin teele tund aega varem, sain kokku ühe vanema õppuriga – arheoloogiga – ja me sõime kooliteel kaneelisaiu ja jõime kohvi. Esimest korda pärast koolipoisipõlve anti mulle kodutöid, tõelisi kodutöid: pidin igal nädalal ära õppima 150 kanji’t, jaapani tähemärki, analüüsima ühte tabloidlehe veergu, kordama iga päev kümneid vestlusväljendeid. Ma polnud osanud kartagi, et õppimist on nii palju. Teised, nooremad õppurid, heitsid õpetajatega jaapani keeles nalja nähtud telesaadete või poliitiliste skandaalide üle. Koolimaja asus rohelise metallvärava taga ja mulle meenub, kuidas ma neile sellel ühel hommikul jalaga virutasin, mõeldes, mida tähendab olla kahekümne kaheksa aastane ja kooli väravale jalaga virutada.
.....
Seejärel räägime temast. Ma püüan jaapani keeles öelda, kui palju mu vanaonu mulle tähendab, aga ei suuda, sest ma nutan ja mu kallist kaheaastasest stipendiumist hoolimata pole mu jaapani keel piisavalt hea, kui mul seda vaja on. Niisiis loen selle asemel tolles Tokyo eeslinna budistliku templi ruumis kaddish’it[3.] Ignace von Ephrussile, kes on Viinist nii kaugel, tema isale ja emale, vennale ja õdedele nende diasporaas.
Pärast matuseid palub Jiro, et ma aitaksin tal Iggie rõivaid sorteerida. Ma teen tema võõrastetoa kapid lahti ja näen värvi järgi reastatud särke. Lipse pakkides märkan, et need kaardistavad vanaonu puhkusi Jiroga Londonis ja Pariisis, Honolulus ja New Yorgis.
