Asunik Woltershausen

Оглавление

Eduard Vilde. Asunik Woltershausen

Asunik Woltershausen

Отрывок из книги

Asunik Woltershausen oli naerev filosoof maksiimiga: Ainult mitte huumorit kaotada! Huumor otsas – kõik otsas! Julgustades tüdijaid, lohutades kurtjaid, vaieldes mõne juba nutma hakanud filosoofiga – kunagi ei unustanud asunik Woltershausen seda oma juhtlauset kordamata. Algupärane see just ei olnud – jumaluke, ei aga ajakohane, ilmsesti ajakohane. Sest oli ju tegemist m ö ö d u v a nähtusega. Mööduv loogika raudsel tahtel pidi see olema, olles ebaloomulik, olles perversne, olles absurdne. Milleks aga huumorit kaotada, kui äärmiselt kurigi nähtus on mööduv?

Ei olnud siis kahtlust: ainult ilmparanemata idioot võis oletada, et asunik Woltershausen j ä ä b k i asunik Woltershauseniks parun Woltershauseni iidsele mõisakrundile, jaotudes sellesse oma endiste moonakate, mingisuguste «sõdurite» ja muude tumedate asjameestega; et ta j ä ä b k i elutsema vana porsunud aednikumaja kahte toaurkasse oma kolme tütrega, kuna üleval härrastemajas laiutavad endid kõiksugused «ametnikkudeks» kutsutavad isikud; et tema kolm tütart j ä ä v a d k i lehmi lüpsma ja piima pikklaual alevi meiereisse vedama, täites peale selle majas veel kõiki muid neitsikukohuseid; et ta ise – kõlbmatu tõsisema töö jaoks oma kuuekümne viie aastaga –, et ta j ä ä b k i külainimestele oma kodusest komisjonilaost vankrimääret ja pastlanahka, sukavardaid ja püksinööpe müütama. Ei, pööre p i d i tulema, murrang p i d i järgnema, mingu aega, mis läheb!

.....

Ei olnud siis kahtlust: ainult ilmparanemata idioot võis oletada, et asunik Woltershausen j ä ä b k i asunik Woltershauseniks parun Woltershauseni iidsele mõisakrundile, jaotudes sellesse oma endiste moonakate, mingisuguste «sõdurite» ja muude tumedate asjameestega; et ta j ä ä b k i elutsema vana porsunud aednikumaja kahte toaurkasse oma kolme tütrega, kuna üleval härrastemajas laiutavad endid kõiksugused «ametnikkudeks» kutsutavad isikud; et tema kolm tütart j ä ä v a d k i lehmi lüpsma ja piima pikklaual alevi meiereisse vedama, täites peale selle majas veel kõiki muid neitsikukohuseid; et ta ise – kõlbmatu tõsisema töö jaoks oma kuuekümne viie aastaga –, et ta j ä ä b k i külainimestele oma kodusest komisjonilaost vankrimääret ja pastlanahka, sukavardaid ja püksinööpe müütama. Ei, pööre p i d i tulema, murrang p i d i järgnema, mingu aega, mis läheb!

Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.

.....