Minu tohtrid

Оглавление

Eduard Vilde. Minu tohtrid

MINU TOHTRID

Отрывок из книги

Jäin haigeks. Äge palavik ja iga liige valu täis. Haiguse nime ma ei tundnud. On ju ükskõik, missugust haigust inimene kannatab või millisesse sureb. Arsti järele jätsin saatmata. Ma ei armasta arste. Nad kõnelevad ikka kohe lõikamisest. Kui nad haigust ei tunne – ja millal nad seda tunnevad! – kohe lõikamine lahti! Tahavad näha saada, mis haige sees on. Lapselik uudishimu. Lapsed tahavad ka ikka näha saada, mis nuku sees on, ning lõhuvad ta ära. Ja kui tohtrid näevad, et haige ei taha end lõigata lasta, on nende süda täis. Istuvad siis, haiget lähemalt läbi vaatamata, laua taha ja kirjutavad mürgisedeleid. Täna see, homme teine mürk. Sureb haige – ja millal ta ei sure! – siis olevat see ta enda süü: miks ta ei lasknud ennast lõigata! Laseb ta ennast aga lõigata, siis sureb ta ka. See on niisama kindel. Vähemalt ei tunne ma naljalt ühtegi lõigatut, kes oleks elama jäänud.

Jätsin siis tohtri kutsumata. Sured ilma mürgi ja lõikamiseta, siis tead ometi, et surema pidid.

.....

Jätsin siis tohtri kutsumata. Sured ilma mürgi ja lõikamiseta, siis tead ometi, et surema pidid.

Jätab aga haige tohtri kutsumata, siis ei tee see kellelegi suuremat rõõmu kui neile tohtreile, kes tulevad kutsumata. Pipart keele peale neile, kes kaebavad, et ligimesearmastus olevat meie päevil kustumas. Ma võin väita, et ta leegitseb võimsamini kui kunagi enne. Muidugi ei saa see osaks igaühele. Aga kirjutagu keegi aastakümneid jutte, mis kõigile meeldivad, välja arvatud arvustajad ja muud targemad inimesed, ja teie näete, et teil puudust ei ole hädas aitajaist.

.....