Saatuslik ratsukäik

Оглавление

Eet Tuule. Saatuslik ratsukäik

– 1 –

– 2 –

– 3 –

– 4 –

– 5 –

– 6 –

– 7 –

– 8 –

– 9 –

– 10 –

– 11 –

– 12 –

– 13 –

– 14 –

– 15 –

–16 –

– 17 –

– 18 –

– 19 –

– 20 –

– 21 –

Отрывок из книги

Kümnenda aprilli hommik oli pilvitu. Aknatagune termomeeter näitas paari soojakraadi. Maapinnal on kindlasti nullis ja tuulekülma tuleb oma paar pügalat ära, arutles Taisto riietudes. Olles varajaste tõusmistega harjunud, käis see tal kähku.

Vähemalt tervisejooksu suhtes elame ideaalses kohas, mõtles ta üle Sütiste tee lipates. Kell oli alles kümme minutit kuus läbi ja tänav muidugi tühi. Kusagilt paremalt üks auto küll lähenes, aga see oli ka kõik. Sissejuhatuseks tegi mees mõned soojendusharjutused, siis alustas jooksu. Algul kerge sörgiga, seejärel tempot tasapisi tõstes. Sest ole sa kui kogenud tahes, tuleb esiotsa end ikka takka sundida. Mõnu hakkad jooksust tundma alles siis, kui keha meeldivalt soojaks läheb.

.....

„Selles männikus pole see kuidagi võimalik,“ kahtlesin mina.

„Lähme kohe lahku. Ma sörgin kaarega tolle kunagise koerte dresseerimise platsi tagumisse nurka, sa jõuad kiire spurdiga sinna varem kohale. Täpselt teekäänakul teen temaga lühidalt juttu. Siis ehk saadki sealse jämeda männi tagant oma plõksud ära teha.““

.....