Minu India
Описание книги
“See on absurdne, saate aru, absurdne,” hakkan ma kurjaks saama. On ju igati mõistlik vihastada, kui sind aetakse bussist välja keset ööd, et siis see buss India valitsuse vastase protesti märgiks kummuli keerata. Ja mida teeb mu kuulajaskond, bussitäis kaameli- ja kitsekasvatajaid? Nad vangutavad ainult pead. “See on India, madam.” Ütleja hoiab süles kahte kana. Indias reisides varitseb meid üks suur oht, see on oht üle mõelda. Targem on üldse mitte mõelda, või kui, siis ainult südamega. See on ainus viis üle elada töö India kontoris, mister ja madam Singhid, pidev maine üle muretsemine, kriket, Mysore´i kuningas ja kõik need tassid seda neetud chai‘d. Kui keegi oleks mulle varem öelnud, et kellegi surm võib olla millegi algus, oleksin ma öelnud: “Lauslollus.” Ehk oleksin pidanud kuulama oma mõistuse häält ja Indiasse mitte tagasi minema. Aga millegipärast läksin, seekord palgatööle. Oli lämbe oktoobrikuu 2010, mussoon oli äsja lõppenud ja ma asusin ametisse üleriikliku ajakirja fotograafina.
Отрывок из книги
Vanaemale, kes läks kord jalutama ja metsa ära eksis.
Mister Singhi eluasemest vaevalt poolsada meetrit eemal on Main Bazar, kirev ja käratsev peatänav, mis saab alguse New Delhi rongijaama juurest ja lookleb justkui jõgi läbi iidsete lagunevate majade, räämas tänavate, mööda tuhandetest poekestest, triikimispaikadest, templitest ning internetikohvikutest, mööda kodututest koertest, kes päikese käes keskpäeva soojust naudivad, mööda kerjustest, kemplevatest rikšajuhtidest[1.], mööda sadadest tuhandetest inimestest ja prügihunnikutest, läbi heitgaaside ning vürtsipilvede. Mister Singhi „elukoha” nurga taga asus üks paljudest Delhi avatud pissuaaridest. Pissuaari juurde oli selleks teisipäeva hommikuks kogunenud muljet avaldav järjekord. Mehed ootasid kannatamatult oma kahte minutit tsemendist ruumis. Nii mõnigi ei pidanud pikale ootusele vastu ja soristas sinnasamasse mister Singhi „elukoha” sissepääsu ette. Silmanägemist võttev uriinihais ümbritses iga mister Singhi ja ka minu liigutust. Imelik koht suremiseks, nagu ütlesin, kuid mister Singhi see ei häirinud.
.....
Rikkis on ka stardipüstolid. Meeste 100 meetri jooksus on valestarti registreeriv püssipauk nii vaikne, et kõik jooksjad jooksevad oma jooksu lõpuni ning peavad siis uuesti starti naasma. Uusmeremaalane Stuart Farquhn viskab vasaraheite finaalis 75 meetrit, kuid ametlik tabloo keeldub tulemust tunnistamast ning väidab korduvalt viske tulemuseks 72 meetrit. Vettehüpete 10meetrine hüppelaud on tegelikult 10,7 meetrit kõrge. Austraalia maanteerattur Rochelle Gillmore teatab pärast võitu, et „kui välja arvata mind taga ajanud metsikud ahvid ja koerad, polnud võistlus eriti pinget pakkuv”.
Korraldajatele teeb aga muret pealtvaatajate vähesus. BBC ajakirjanik Chris Mitchell sõidab avatseremoonia ajaks Defence Colony turule, kus peaksid toimuma suurejoonelised tänavapeod ja mängude algust tähistav karneval. Kui ta kohale jõuab, on paik tühi. „Tänavad on kõhedustekitavalt vaiksed,” teatab ta raadios. „See oli minu elu kõige kiirem taksosõit läbi Delhi. Äkki olen ma vales linnas?” Kriketihulluses vaevlev India ei tunnista ju ühtegi teist spordiala. Samal ajal kui nende kaasmaalase, laskursportlase Abhinar Bindra kullavõitu on tulnud vaatama vähem kui kolmkümmend inimest, jätkab ülejäänud India segamatult oma igapäevatoimetusi. Naiste hokimängude ajal on pealtvaatajate sektorist täidetud vaevalt üks kümnendik. Ometi teatavad piletimüüjad, et staadionid on välja müüdud. Nii mõnigi soovija saadetakse väravate juurest koju tagasi. Hiljem selgub, et piletite trükkimiseks mõeldud printerid on katki ja müüjad ei oska probleemi muud moodi lahendada kui publikut minema ajades.
.....