1944. aastal said Liki ja Elin Toonast ning Ella Ennost paadipõgenikud nagu paljudest eestlastest, sel hetkel perest juba lahus olnud isa jäi Eestisse. Raamat kõnelebki lapsepõlvest Haapsalus, teekonnast üle mere, jõudmisest Saksamaale, sõja viimasest hirmsast aastast Saksamaal kesk pommitamisi ja ohte ning hilisemast pagulaselust Inglismaal, tehes ränka tööd ning võideldes vaesusega. Niisamuti Elini ema südikusest perekonna juhtimisel läbi sõjakeerise, kuid eriti vanaema vankumatust armastusest ja hoolest, mis rängas lapsepõlves oli Elinile alati toeks. See on karm ja aus, samas südamlik ja liigutav lugu neist rasketest aastatest, teise põlvkonna pagulaste probleemidest võõrsil ja lõpuks põgusamalt ka koju tagasi jõudmisest hulk aastaid hiljem, vabas Eestis. Elin Toona (Elin-Kai Toona Gottschalk) on sündinud 12. juulil 1937. aastal Tallinnas ning kasvanud üles Haapsalus, peamiselt vanaema Ella Enno ja tädi hoole all. Ta on luuletaja Ernst Enno lapselaps. Elin Toona ema Liki Toona ja isa Enn Toona olid näitlejad. Saatus viis Elin Toona lõpuks Ameerikasse, Floridasse, kus ta ka praegu elab ja kirjutab. Elin Toonalt on raamatuid ilmunud nii inglise kui ka eesti keeles, paguluses ja ka Eestis. Romaani „Puuingel” eest sai ta 1966. aastal Kanadas asuva Henrik Visnapuu Fondi välja antava Henrik Visnapuu kirjandusauhinna. Ta on Valgetähe V klassi teenetemärgi omanik.
Оглавление
Elin Toona Gottschalk. Pagulusse. Lugu elust, sõjast ja rahust
Tänuavaldus
Proloog. TÕOTATUD MAA
1. peatükk. EILNE ON AJALUGU
2. peatükk. KUI MUUSIKA VAIKIS
3. peatükk. HÄVINGU EELÕHTUL
4. peatükk. KADUNUD PARADIIS
5. peatükk. LÕVIKOOPASSE
6. peatükk. LÕVIKOOPAS
7. peatükk. SÕJA LÕPP
8. peatükk. ÜMBERASUSTATUD
9. peatükk „BALTI LUIGED”
10. peatükk. JUMAL ON INGLANE
11. peatükk. LASE LAPSUKESED …
12. peatükk. KOLM TUVIKEST
13. peatükk. LÄBIKATSUMATA ELU
14. peatükk. MUSTAVAD SAATANA VESKID
15. peatükk. KANGAKUDUJASÕLM
16. peatükk. TEISTSUGUSES VALGUSES
17. peatükk. TÄISKASVANUKS SAAMINE
18. peatükk. INFORMATSIOONIVABADUS
19. peatükk. PUUDUVATE KILDUDE PAIGUTUMINE OMA KOHALE
Epiloog
Отрывок из книги
Pühendan selle raamatu emale ja vanaemale, Liki Toonale ja Ella Ennole, ning kõigile Teise maailmasõja põgenikele, kes ei pääsenud pärast sõda enam koju tagasi ning kellest nõnda said eluaegsed pagulased.
Tänan südamest kirjanik Enn Nõud abi eest Eesti ajaloo küsimustes, nii
mineviku kui tänapäeva osas, mil see väike maa pingutab, et hoida elus
võitlusvaimu ja säilitada sõltumatust.
.....
Oli taas kevad. Tundus, et me elasime nagu talveunes karud, kuni aiapostid enam pakases ei paukunud ja lahe valgele avarusele hakkas tekkima silmapiir.
Lumi oli alles maas, jääpurikad tilkusid räästas ja puust plangud puukuuri pääsemiseks olid valmis pandud ajaks, mil saabub sula. Meie kelder oli juba vett täis ja päikegi oli hakanud end mõnel päeval näitama läbi mereudu, justkui tahtes veenduda, kas on ikka õige paistma hakata.