Alma Whittaker sünnib uue sajandi alguses, aastal 1800, keset täiuslikku Philadelphia talve. Tema isa Henry on jultunud ja karismaatiline taimetundja, kes on ajanud kokku tohutu varanduse hoolimata tagasihoidlikust algusest, mil ta näppas Sir Joseph Banksi Kew’ botaanikaaiast taimi ning seilas laevapoisina kapten Cooki laeval Resolution. Alma auväärsest hollandi perekonnast pärit range ema teadmised botaanikast ei jää alla ühelegi mehele. Peagi leiab iseseisev ja teadmisjanuline Alma oma koha taimede ja teaduse maailmas. Aga kui põhjalik sammalde uurimine viib Alma aina sügavamale evolutsiooni saladuste juurde, tõmbab mees, keda ta armastama hakkab, teda hoopis teise suunda. „Jumalik puudutus“ on suur romaan suurest sajandist. Raamatus tegutsevad erakordsed inimesed – misjonärid, orjusevastased, seiklejad, astronoomid, laevakaptenid, geeniused ja hullumeelsed – ning nende kõigi kohale kerkib unustamatu Alma Whittaker, valgustussajandi naine, kes seisab trotslikult uue ajastu künnisel. Elizabeth Gilberti tuntuim raamat on 2006. aastal ilmunud „Söö, palveta, armasta“, mida on kogu maailmas müüdud üle kümne miljoni eksemplari ja millest on vändatud film Julia Robertsiga peaoas. 504 lk
Оглавление
Elizabeth Gilbert. Jumalik puudutus
PROLOOG
ESIMENE OSA. Kolme palaviku puu
ESIMENE PEATÜKK
TEINE PEATÜKK
KOLMAS PEATÜKK
NELJAS PEATÜKK
TEINE OSA. White Acre’i Ploom
VIIES PEATÜKK
KUUES PEATÜKK
SEITSMES PEATÜKK
KAHEKSAS PEATÜKK
ÜHEKSAS PEATÜKK
KÜMNES PEATÜKK
ÜHETEISTKÜMNES PEATÜKK
KOLMAS OSA. Valesti mõistetud sõnumid
KAHETEISTKÜMNES PEATÜKK
KOLMETEISTKÜMNES PEATÜKK
NELJATEISTKÜMNES PEATÜKK
VIIETEISTKÜMNES PEATÜKK
KUUETEISTKÜMNES PEATÜKK
SEITSMETEISTKÜMNES PEATÜKK
KAHEKSATEISTKÜMNES PEATÜKK
ÜHEKSATEISTKÜMNES PEATÜKK
KAHEKÜMNES PEATÜKK
NELJAS OSA. Missioonide tagajärjed
KAHEKÜMNE ESIMENE PEATÜKK
KAHEKÜMNE TEINE PEATÜKK
KAHEKÜMNE KOLMAS PEATÜKK
KAHEKÜMNE NELJAS PEATÜKK
KAHEKÜMNE VIIES PEATÜKK
KAHEKÜMNE KUUES PEATÜKK
VIIES OSA. Sammalde kuraator
KAHEKÜMNE SEITSMES PEATÜKK
KAHEKÜMNE KAHEKSAS PEATÜKK
KAHEKÜMNE ÜHEKSAS PEATÜKK
KOLMEKÜMNES PEATÜKK
KOLMEKÜMNE ESIMENE PEATÜKK
TÄNUAVALDUSED
Отрывок из книги
Koos sajandiga sündinud Alma Whittaker tuli siia maailma 5. jaanuaril 1800.
Kiiresti, peaaegu otsekohe, hakkasid tema kohta kujunema arvamused.
.....
Henry lahkus laevalt, sai kätte palga, leidis küüdi Londonisse. Linn oli räpane jubedus. 1780. aasta oli Suurbritannias kohutav olnud – märatsevad jõugud, vägivald, fanaatiline paavstivastasus, lord Mans-fieldi maja põletati maani maha, Yorki peapiiskopil kisti otse tänaval rüü varrukad küljest ja visati talle näkku, vanglad murti lahti, valitses sõjaseadus – aga Henry ei teadnud sellest kõigest midagi ega hoolinud ka. Ta kõndis jala Soho Square’ile majja number 32, Banksi koju. Ta koputas uksele, teatas oma nime ja jäi tasu ootama.
