Реклама. ООО «ЛитРес», ИНН: 7719571260.
ENDEL TULVING JA MÄLU
MÄLU UURIMISE ALGUS
ELULUGU
TEADVUSE JUUREST AJU JUURDE
KÄESOLEVAST RAAMATUST
TÕLKEST
1. MÄLU
MÄLU OLEMUS
MÄLU JA ÕPPIMINE
MÄLU MITMEKESISUS
PROTSEDUURILINE, SEMANTILINE JA EPISOODILINE MÄLU
LÜHI- JA PIKAAJALINE MÄLU
LIIKIDEVAHELINE VÕRDLUS
IMPLITSIITNE MÄLU JA PRAIMING
MÄLUSÜSTEEMID
MÄLU MÕÕTMINE
ÜLEKORDAMINE JA SÄÄSTUD
ÄRATUNDMINE SUNDVALIKU TINGIMUSTES
ÄRATUNDMINE VABA VALIKU TINGIMUSTES
MOONUTATUD NÄGUDE ÄRATUNDMINE
OTSUSTUSE KINDLUS
PEALTNÄGIJATE TUNNISTUSED
MEELDEJÄTMINE
MEELESPIDAMISE KOMPONENDID
KORDUSE MÕJU
ORGANISATSIOONI MÕJU
KODEERIMINE JA TÖÖTLUSE SÜGAVUS
KODEERIMISEFEKTIDE SELETUS
ÕPITU ÜLEKANNE
SALVESTATUD INFORMATSIOONI MÄLUST AMMUTAMINE
MÄLUST AMMUTAMINE
MIS MUUDAB AMMUTAMISE AJENDID TÕHUSAKS?
KODEERIMISE SPETSIIFILISUSE PRINTSIIP
KAS MÄLU SAAB ARENDADA?
MEELESPIDAMINE JA UNUSTAMINE
HETKELINE UNUSTAMINE
UNUSTAMISKÕVERAD
MÄLUVEAD
MIS PÕHJUSTAB UNUSTAMIST?
KAS KADUNUD MÄLU SAAB TAASTADA?
MÄLU, TAJU JA MÕTLEMINE
KOKKUVÕTE
LUGEMISSOOVITUS
2. ÜLEVAADE “EPISOODILISE MÄLU ELEMENTIDEST”
I. EPISOODILISE JA SEMANTILISE ERISTUS
ESIALGNE ERISTUS
ARGUMENDID ERINEVUSE KASUKS
VAIDLUSED MÄLU ÜLE
EMPIIRILISED TÕENDUSED
EDASIARENDUSED JA KONTRASTID
II. ÜLDINE ABSTRAKTNE TÖÖTLUSSÜSTEEM (GAPS)
EPISOODILISE MÄLU ELEMENDID
KODEERIMISE ELEMENDID
MÄLUST AMMUTAMISE ELEMENDID
III. SÜNERGILINE EKFOORIA
ORGANISATSIOONI JUUREST SALVESTAMISE/AMMUTAMISE VASTASMÕJUNI
KODEERIMISE SPETSIIFILISUS
KODEERIMISE SPETSIIFILISUSE KRIITIKA
ÄRATUNDMISE NURJUMINE
ÄRATUNDMINE JA MEELDETULETAMINE
3. MÄLETAMINE JA MINEVIKU TUNDMINE
MÄRKIMISVÄÄRNE K. C. JUHTUM
PIDEV OLEVIK SUBJEKTIIVSES AJAS
MÄLU MITMEKESISUS
MÄLU AJUKAARDID
MÄLU JA AJU
4. INIMESE MÄLU KONTSEPTSIOONID
MÄLU PROTSESSID
ÜLDINE ABSTRAKTNE TÖÖTLUSSÜSTEEM
SÜNERGILINE EKFOORIA
MÄLU LIIGITUS
“SÜSTEEMI” MÕISTE
VIIS MÄLUSÜSTEEMI
PERTSEPTIIVNE PRAIMING JA PRS
EPISOODILINE JA SEMANTILINE MÄLU
ANTEROGRAADNE AMNEESIA JA EPISOODILISE/SEMANTILISE ERISTAMINE
NORMAALNE MÄLU JA KOOSMÕJU ÜLESANDELE
KOKKUVÕTE
5. PRAIMIMINE JA INIMESE MÄLUSÜSTEEMID
PRAIMINGU FENOMENID
JUURDEPÄÄSU ÜLISPETSIIFILISUS
MITTEVERBAALSE INFORMATSIOONI PRAIMIMINE
PERTSEPTIIVSE REPRESENTATSIOONISÜSTEEMI NEUROPSÜHHOLOOGIA
PERTSEPTIIVNE JA KONTSEPTUAALNE PRAIMING
KOKKUVÕTE
6. EPISOODILISE MÄLU UNIKAALSUS
MIS ON EPISOODILINE MÄLU?
PET-UURINGUD JA MÄLU
KOKKUVÕTE
7. KRONESTEESIA: SUBJEKTIIVSEST AJAST TEADLIK OLEMINE
VÕIME JA FUNKTSIOON
TEADVUS JA KRONESTEESIA
MIS EI OLE KRONESTEESIA
KRONESTEESIA JA SELLEGA SEOTUD MÕISTED
KRONESTEESIA JA K. C. JUHTUM
KRONESTEESIA JA PREFRONTAALNE AJUKOOR
FUNKTSIONAALNE AJUKUVAMINE
KRONESTEESIA JA KULTUURI ARENG
KRONESTEESIAGA SEOTUD PROBLEEMID
8. ENDEL TULVINGU USUTLUS
KIRJANDUS
MÄRKSÕNAD JA TERMINID
Nii nagu varemgi teaduses on juhtunud, sai ka mälu järjekindel uurimine alguse üsna juhuslikust sündmusest, seekord Pariisi antikvariaadis. Preisi prints Waldemar oli palganud oma lastele prantsuse keele koduõpetaja, kes seal raamatuid uurides märkas riiulil ühte, mis kohe tähelepanu köitis ning mille ta endale soetas. Selle saksakeelse raamatu autoriks oli Gustav Theodor Fechner ja raamat ise kandis pealkirja Psühhofüüsika elemendid. Koduõpetaja, kelle nimi oli muide Hermann Ebbinghaus, luges raamatu põnevusega läbi ja tal tekkis idee rakendada taju uurimiseks mõeldud võtteid, millest rääkis Fechneri raamat, ka inimese mälu peal. Et uurida mälu puhtal, sisust puutumatul kujul, tuli lahendada ülesanne, millega varem polnud keegi veel hakkama saanud. H. Ebbinghaus lahendas sisust lahtisaamise probleemi sellega, et kirjutas 2300 sedelile mõttetuid kolmetähelisi silpe ja pühendas järgnevad kaks aastat sellele, et iga päev uurida, kui palju kulub aega ja kordusi, et mõni juhuslikult suurest sedelite hulgast valitud pakk ilma vigadeta meelde jätta. Ta fikseeris hoolikalt, kui palju muutub meeldejätmine kergemaks sõltuvalt sellest, kui ta oli sama silpide nimekirja püüdnud eelmistel päevadel meelde jätta, ja kui kiiresti nimekiri ununeb, kui seda vahepeal ei korrata. Nendest katsetustest selgus, et mälu saab üsna täpselt mõõta ja näiteks unustamist õnnestub iseloomustada peaaegu sama valemiga, mis kirjeldab elektrikondensaatori tühjenemist. Need enda mälu katsetused pani Hermann Ebbinghaus kirja raamatus Über das Gedächtnis, mis ilmus 1885. aastal, avades inimese mälu jäädavalt katselisele uurimisele. Mälu, mida esialgu selle liigse hingelisuse tõttu taheti üldse katselise teaduse ukse taha jätta, muutus peagi siduvaks teljeks, mille ümber kogu psühholoogia keerleb.
On tähendusrikas, et esimene eestlase kirjutatud raamat psühholoogiast on samuti mälust. 1897. aastal trükiti Tartus Rudolf Kallase teos Mäluõpetuse süsteem (System der Gedächtnislehre). Kallas üritas vastata küsimusele, kuidas on võimalik, et ilma koolihariduseta Eesti rahvalaulik suudab meeles pidada värsside hulka, mis oma arvult ületab Homerose Iliase ja Odüsseia kokkuvõetult. Kallas oletas, et regivärsivorm (alliteratsioon, värsimõõt jne) ongi abivahendiks, mis aitab sellist tohutut hulka värsse meeles pidada.
.....
Keel lausa sunnib mõtlema meid mälust kui ruumilisest mahutist, millesse midagi pannakse ja mida sealt on võimalik uuesti välja võtta, tõsi, mõnikord pärast pikka otsimist. Pole päris selge, miks selline ruumiline mälu kujutamise viis on tekkinud pea kõigis maailma keeltes, samal ajal kui on teada, et mälu töö on kirjeldatav kõike muud kui mahutina, millesse midagi pannakse ja siis jälle välja võetakse. Ka kõige lihtsam meenutamise akt on päringu ja mälujälje koostöö, isegi siis, kui päring näib olevat automaatne (“see asi tuli mul iseendast meelde”) ja inimese tahtest sõltumatu. Täpsemalt kõneldes ei ole mälestus asi, mis on mingiks ajaks suletud hoidlasse ja vajadusel võetakse sealt uuesti välja. Mälujäljed on vaid üks osa mälust, teine ja mitte vähem tähtis osa on informatsioon, mille abil midagi mälust ammutatakse. Instruktsioon, vihjed ja kõikvõimalikud meenutamise ajendid kujutavad endast päringut, mis elustab mingi osa aju seisundites salvestatud informatsioonist. Teadvustatud mälupilt mingist sündmusest või faktist tekib alati kahe peamise teguri, mälupäringu ja mälujälje, vastastikuses koosmõjus. Meenutamine ei ole midagi muud kui subjektiivne elamus sellest, kui need kaks liiki informatsiooni omavahel kokku langevad ja teineteist vastastikku mõjutavad.
Miks ei tule meil mõni asi meelde, kuigi me teame ja tunneme, et ta on meil mälus olemas? Kuigi mõnikord võib põhjuseks olla asjaolu, et vajalik mälujälg on muutunud nõrgaks või laguneb, on meenutamise võimetuse kõige sagedasemaks põhjuseks see, et inimene ei kasuta õigeid vihjeid ja ajendeid, mis ühtiksid sellega, kuidas “asi” on mälus salvestatud. Edukaks meenutamiseks on vaja, et informatsioon, mille abil püütakse mälust ammutada, langeks kokku sellega, kuidas mingi asi on mällu salvestatud (Tulving, 1983).
.....