Monument

Оглавление

Enn Vetemaa. Monument

I

II

III

IV

V

VI

VII

VIII

IX

X

XI

Отрывок из книги

Printsi metsas jalutades seadsin radadele silmuseid ja Tema Kõrguse veekogude kaldal lamades heitsin ma õngenöörid tiiki.

(A. Dumas, „Kolm musketäri”)

.....

Pärast seitset põhiliselt Moskvas veedetud aastat oli Tallinna rohmakas hilisgootika, mida ma kunagi kutsikakünismis ironiseerida armastasin, jälle omamoodi armsaks saanud. Need mühaklikud, aga samal ajal ka asjalikud kiviseinad meenutasid… tont teab just mida, igatahes tegid veidi nagu lüüriliseks. Millegipärast tuli pähe Betti Alveri luuletus Vanapaganast, kes eeslipingis istub, aganad habemes ja paber ees tindist täitsa must.

„Gloria” uksel rippus silt „Vabu kohti ei ole”. Trepil seisid kolm noort kohmetunud meest. Nad olid vanuses, millal noormees juba mees on, kuid seda ainult juhul, kui ta selle üle enam ei mõtle. (Vahemärkus: võib-olla on ses lauses peidul ka retseptike vananemise vastu!) Kindlasti nägi see kolmik silti juba eemalt, ent iseenda ja üksteise julgustamiseks tegid kõik näo, nagu ei puutuks asi üldse nendesse. Küllap ründasid nad klaasuksega kindlust instinktiivselt isegi kiirendatud sammul. Ent suletud restoraniuste taga ei kehti Newtoni seadus jõu ning massi ja kiirenduse kohta.

.....