Kirju

Оглавление

Evelin Ilves. Kirju

Sissejuhatus

2003. MAALE KOLIMINE

Mulkide teine tulemine

Maainimene ja monopolid

Rahvakultuur tänapäeva

2004. BRÜSSELI ASEMEL ÄRMA

Miljon puud – miljoni euro idee

Mida naised tahavad?

Kas laul aitaks lastel tulla?

Võta võim või koli Tallinna!

Aatekandjad või elitaarid?

Teenida riiki

Eesti naine, aeg on ärgata!

2005. TALUEHITUS JA LEIVAKÜPSETAMINE

Ärma leiva lugu

2006–2007. ABIKAASAST SAI VABARIIGI PRESIDENT

Isadepäev

Kodaniku kiri rahvalaulikule

Õnneliku mehe valem

2008-2009. Eneseteostus riigipea kaasana

Rohkem heategevust, paremat heategevust

Mis on õnn?

Tasuta ravim varajase surma vastu

Kelle käes on meie keha juhtimispult?

Minu sportimise lugu

Üksteist märgates

Laskem isadel olla isad

Pingviiniparaadist püüdmatusepäevaks

2010.RAHU

Orjad ja isandad

Isamaad ja tütred

Naised ja võim

Talgud toas ja talgud põues

Treeningud ja telomeerid

Island ja inspiratsioon

Mina ja mesilane

Õppimised ja õnnehetked

Viiul ja politseiauto

Unistused ja tegelikkus

Päriselt ja mängult

2011. VÄSIMUS JA PROTEST

Heaga paremaks

Spiraali ilu ja valu

Paastukuine

Borrelia sõnatu sõnum

Ilu vägi

Tantsukeelen

Elurõõmu-rahu

Eesti ehe

Vihaväsimus

Kallis odavus

Aeg ja raha

2012–2014. UUED HORISONDID

Me kõik jääme vanaks

Miks on Eestimaal hea elada?

Puhastumise helge aeg

Armastusepall

Linnakana

Unistuste päev – haiglas

Kadrijooks

Sõda ja rahu

Tühjus külluse ajal

Inspire a generation6

Eesti kool Soomes

Kool ja kius

Haigused, mis nakkavad elustiiliga

Kalorid ja Rasvumise Ärevad Protsessid ehk KRÄP II

Alkosurmad on poliitiline otsus

Eesti ime

Tähetund

Taara avitab

Õnnelik päev

Igavene igatsus

Eesti on meie kodu

Kevad

2015. CARTE BLANCHE

Отрывок из книги

SIIN KAANTE VAHEL on kaheteistkümne aasta jagu arvamusi, mõtteid, hoomamisi, kogemisi. Olen küll üpris palju ja hoogsalt eri ajakirjadele ning ajalehtedele kolumnistina kaastööd teinud, kuid raamatuiks on varem saanud peamiselt mu kokanduslikud katsetused. „Kirju“, mida te käes hoiate, on siis esimene nii-öelda päris raamat.

Tosina aasta jooksul on palju me elus muutunud, ent üllatavalt palju on ka samaks jäänud. Aeg, mil ma oma beebiga Mulgimaa metsade vahele kolisin, tundub väga ammusena ning mõndagi tollast kirjutist loen praegu kerge muigega suunurgas, aga oma teravuses ja tundelisuses on neilgi oma väärtus. Nii mõnigi aastaid tagasi võetud seisukoht on nüüdseks otse vastupidiseks muutunud, aga paljus mõtlen samuti kui tollal.

.....

Ma sain siis 35, nii et ei tea, kui väga noor ma ikka olin. Praegu tunnen ennast isegi nooremana (naerab). Tõele au andes olen ma kogu aeg selline olnud. Mulle meeldib teha täiesti uusi asju, minna tundmatusse. Kui kõik on ette teada, hakkab mul üsna kiiresti igav.

Aga see minek ei olnud siiski ka kangelaslik hüpe tundmatusse. Ühelt poolt olin Ärmal juba aastaid käinud, mulle seal väga meeldis. Teadsin, et see on väga-väga hea koht. Meeletult kõrge kohaenergiaga. Kolmsada aastat tagasi teadsid inimesed hästi, kuhu rajada kodu. Teiseks ei olnud Tallinnas keskkonda, kus ma oleksin tahtnud olla. Ja ma lubasin mõttes enesele kohe alguses: kui ei saa hakkama, kolin linna tagasi. Toomas toetas mind nii- ja naapidi. On alati toetanud.

.....