Nähtamatu raamatukogu
Описание книги
Irene on raamatukoguhoidja. Tõsi, Raamatukogu on selline, mis ei laena ühtegi raamatut välja. Ja asub see… väga paljude paralleelmaailmade vahel, ent mitte üheski neist. Seetõttu sarnaneb raamatukoguhoidja töö pigem spiooni omaga: Irene ülesanne on minna kohale, osta, varastada või ükskõik millisel moel hankida raamat ja tuua see Raamatukokku. Maailmad on erinevad ja seetõttu võivad isegi klassikalised teosed neis pisut erineda. Näiteks on „Faustis” mingi sõna vahetusse läinud. Või on vennad Grimmid leidnud oma raamatusse täiendava muinasjutu või paar. Mõned raamatud on unikaalsed, seotud ainult ühe konkreetse maailmaga, mõned võivad aga reeta Raamatukogu saladusi. Esialgu tundub kõik lihtne: minna kena praktikandi saatel Londonisse, võtta raamat, tulla märkamatult tagasi. Aga raamat on juba varastatud ning seda näivad otsivat väga mitmed jõud alustades Liechtensteini saadikuga ja lõpetades salaühingutega. Liechtenstein, muide, on üks Euroopa suurjõude, sest just seal valmistatakse haldjate võluväe abiga maailma parimaid tsepeliine. Genevieve Cogmani „Nähtamatus raamatukogus” on salapära ja maagiat, ustavust ja reetmist, aurupunki ja armastust raamatute vastu – lühidalt: see on hõrk kokteil igale maitsele.
Отрывок из книги
Irene lükkas narmasharja sujuvate, hoolikate liigutustega mööda kivipõrandat ja imetles seejuures hajameelselt, kuidas märjad kiviplaadid laternavalguses läikisid. Ta selg oli valus, kuid selles polnud pärast õhtu otsa kestnud koristamist midagi imelikku. Koristamine oli kahtlemata vajalik. Prints Mordredi Noorte Meeste Eraakadeemia õpilased suutsid põrandale jätta niisama palju pori ja sodi kui kõik teised teismelised. Siseruumide puhtust nõudvad õppeained nagu salakunstid, militaarajalugu ja alkeemia ei muutnud väliõppusi – lahingustrateegia, kahevõitlus, salamõrvad maastikul ja ragbi – vähem sopasteks.
Kabinetis lõi kell esimest veerandit. Niisiis oli tal kesköise palvuse ja kirikulauluni nelikümmend viis minutit aega. Ta teadis nädalatepikkuse kogemuse ja ausalt öeldes ka oma internaadielu mälestuste põhjal, et poisid ei tõuse üles hetkegi varem kui hädavajalik. See tähendab, et nad veavad end voodist välja kolmveerand kaksteist, et siis kiiruga selga tõmmatud riietes ja põgusalt kammitud juustega kabelisse suunduda. See jättis talle kolmkümmend minutit, enne kui keegi neist ennast liigutama hakkab.
.....
Irene oli selle paiga varem läbi uurinud: tolmulapi, poleerimisvaha ja sobiva ettekäändega. Otse ees olid teatmekirjanduse riidad, riiulitäied raamatuid kõige kohta astroloogiast soroastriusuni. Ning paremal oli väike töötuba, kus hoiti parandamist vajavaid raamatuid. Mis veelgi tähtsam – seal oli uks, mille kaudu ta võis siit välja pääseda, ning just seda ta vajaski.
Selja tagant kostis veel üks mürtsatus. Peauks värises rünnakust pisut, kuid pidas kindlalt vastu.
.....