Читать книгу Jõua jõua jõuluaega - Группа авторов - Страница 1

Jõuluaeg on aastas üks ütlemata luuleline aeg. Vaevalt saab sügisvärvide pillerkaar läbi ja päevavalguse aeg lüheneb päev-päevalt, kui inimeste meeltes hakkab midagi küünlaleegina värelema. Väljas on küll pikalt pime, aga selles pimeduses hakkavad juhtuma imelised asjad. Kujutlustesse ilmuvad olendid, kelle olemasolus on möödunud aasta vältel juba kahtlema hakatud. Laste kalendrite, susside ja sokkide sisu muutub üleöö järsku magusaks. Kõik on ootel. Lastele näib jõuluootus lõputuna, aga vanemad, kes tegelikult ootavad jõule sama pikisilmi, peidavad selle ägedasse rahmeldamisse.

Otsekui jõuluõhtuks harjutades süüdatakse õhtuti akendel küünlaid ja ühel hetkel langeb meie maale esimene lumi – meie kilgendava talvevalguse saadik.

Mäletamatutest aegadest alates on inimesed omaks võtnud palju jõulukombeid. Paljud on üldlevinud, mõned on igas peres pisut isemoodi. Kingitusi toob või läkitab jõuluvana eri maadel pisut erinevalt, aga kingitusi peab jätkuma kõigile.

Jõuluaeg on ka külas käimise aeg. Kellel koguneb oma pere, kellele tuleb ka kaugelt külalisi. Meie perele tuli ühtede jõulude aegu külla terve prantsuse suurpere. Kui meie peretütar Kaisa hakkas jõuluvana mängides kuuse alla kuhjunud kinke jagama ja meie hakkasime talle luuletusi lugema, olid prantslased väga üllatunud. Kui ka nende nimesid hakati välja hõikama, olid nad pisut segaduses, aga kogusid end kiiresti ja meile kõigile hakkasid kõlama kaunid prantsuse laulud ja luuletused. Meie luuletuste lugemise kommet kiitsid nad pärast taevani.

Luuletajad on kirjutanud pikki jutustavaid jõululuuletusi, aga ka lühikesi kelmikaid vemmalvärsse. Valik nendest on jõudnud ka sellesse jõululuule raamatukesse. Valigu igaüks endale meeldiv, ja kui kinke on mitu, siis valigu ka mitu luuletust.

Häid luulelisi jõulupühi!

Peep Ilmet