Оглавление
Gunnar Press. Uba. Toomas Uba
Uba. Toomas Uba
Teerajaja ja suurmeister. Legend
Kes ta oli?
Toomas Uba
Väike spordifänn Tom
Tooma hoovist sai meie spordiplats
Keskkoolis oli spordiorganisaator
Spordihuvi sütitas isa, teave tuli Soomest
Reegel: vaatas igal sünnipäeval AK spordiuudiseid
Isa ja poja ühine huvi
Juba nelja-aastasena raja ääres
Esimene vihik avanes 1952
Kaustik endale, raadioreportaaž kogu Eestile
Väljalõiked ja fotod lõid tööks aluse
Noorena kogutud teadmised viisid mälumängu
Lugu perest, kelle elutoateler näitas vaid sporti
Ennetähtaegne abiellumine
Oma kodu
Kaheksa aastat palgata puhkust
Kangekaelsus lõhkus isa põlve
Koos sporti vaatamas ja autot putitamas
Isa päästis poja võistlustantsust
Margus astus isa jälgedesse
Muutnuks elustiili
Kodutööd ja köök ei tõmmanud
"Savoy ball" jäi pooleli, Kaija Parve ootas
Viimane ühisreis: Pariis, Moulin Rouge
Tugev inimene
Lauseid ja lühilugusid Ubalt ja Ubast
Kilde ETV spordireportaažidest
Kümme miljonit sõna
Poisike
Kirglik
Juurikas
Kaaslane
Visa
Pehme
Leplik
Vastuoluline
Õnnelik
Toomas alustas ju raadiomehena
Kui ei oleks spordisaateid…
Lauluga ja lauluta
Ubarääk tähendab pasknääri
Antsoni kullasõit – Uba esimene tähetund
Toomas Uba on muutunud legendiks
Kadestamist väärt järjekindlus
Tabas kohe olulist, ka purjetamises
Olen õnnelik, et olin temaga tuttav
Emotsionaalne ja faktitäpne
Hololei ja Uba – selged tipud
Võitles viimse hetkeni – olümpialikult
Vaimustus nii, et rääkis kuninga üle
Kas Peetrus kutsus Uba kommentaatoriks?
Minu maailmameistriks tõusis Toomas 1988
Muusa, kes kõneles mõnikord kahurite keelt
Noole olümpiavõit tuli Uba häälega
Tõeline džentelmen
Tippsportlasele omane keskendumine
Soov olla alati vormis
Suurepärane reisikaaslane
Nakatav nali ja naer
Džentelmen
"Sporti tuleb tunda!"
Võttis isegi praktikale viktoriini alusel
Tegemata kodutöö tõi kõuemürina ja välgulöögid
Andis Carl Lewise noore kolleegi hoolde
Päris ükskõikseks ei jätnud teda ükski spordiala
Elulised kohtumised
Toomas Ubast, televisioonist ja spordist
Esimene kohtumine peatoimetajaga
Spordihuvilise teenistuses
Teletöös on vaja tugevat iseloomu
Uba – väikeriikide televisioonide esindaja
Uba kuulsus põhines reportaažidel
Viimane tööaasta
Olümpiamängud Toomas Ubata
Sporditipud annavad Toomas Ubale au
Uba lõi eeldused suusakultuuri arenguks
Uba võinuks kõvasti malet mängida
Tundsin Sydneys ta üle uhkust!
Vaataja ei jäänud reportaaži ajal magama!
Toomas aitas minu nägu luua
Uba võib võrrelda maailma tippudega
Imetlesin Uba teadmiste sügavust
Uba magas töölaua all, jope padjaks
"Ja nüüd algab Noole viletsaim ala!"
Uba lõi suurmeisterlikult atmosfääri
Ta andis sportlastele eeskuju visadusega
Pertelsoni tulemused tegid Toomast judohuvilise
Ta pani mu kaamera ees vanduma!
Ta oli aus ja erapooletu
Emotsionaalne Uba sekkus minu pereellu!
Mis tema teeb, see on kõige tähtsam
Ta võttis mind kogu aeg Eesti sportlasena
Ta oli purjetajatele ka hea kambajõmm
Kahju, et ta mu suurte võitudeni ei elanud!
Reporter Toomas Uba tundsid kõik
Uba rääkis spordist nagu isiklikult sinuga
Toomas polnud palliplatsil tormakas, rahulik oli
Uba oli spordiajakirjanduse Valdo Pant
Mulle Uba teesklemisega vahele ei jäänud
Vahel kuulati Uba, mitte ei vaadatud ülekannet
Uba hääl tekitas turvatunnet
Mõne ülekande ajal tunnen temast puudust
Uba reageeris naljavõimalusele hetkega
Toomas Uba oli rahvakunstnik!
Pole hilja Uba skulptuuri valada
Uba polnud kunagi tapeet või robot
Tooma abiga sündis aasta parim film!
Tal oli teadmisi paljudest valdkondadest
Uba soovitas loorberipuhkusest loobuda
Ujulas tegi ta mulle ikka paari sekundiga ära
Ta oli "Tarkade klubi" spordigeenius
Tema minekuga kadunuks nagu üks hea raamat
Uba oli looja ja nii elab tema lugu tänini
Uba patras liiga palju!
Toomas oli parim!
Olen kirjutanud Uba ühte luuletusse
Kaunas
Uba oli mees Hololei ja Rebase vahel
Ubal oli suure inimese tundemärke
Uba hääl ja olemine said saadete hingeks
Missioon – edendada ekraani vahendusel sporti
Jätkas televisiooni spordimaja ehitust
Aken maailmasporti
Väärtustas Eesti spordi iseseisvumist
Naljad televisiooni sporditegijate ümber
Kuidas lavastaja Martin lauatennist näitas
Kuidas Mikkin ülemust kloppis
Kuidas õlu telemehe päästis
Kuidas Tudeberg suud kinni ei saanud
Kuidas Uba tšehhide laua purustas
Kas sebra sitt on triibuline?
Suure telemehe Toomas Uba arutlusi ja tagasivaateid
Отрывок из книги
Kui ETV tõi ekraanile suusatamise MM-i, siis rõõmustasin noore spordifännina hirmsal kombel, aga ei teadnud, et see oli Toomas Uba leidliku ja visa töö tulemus. Tema reportaažide kõrget taset olin märganud muidugi märksa varem. Võisin talle iseloomulike, sisemise põlemisega kaasnenud sõnavääratuste üle südamest naerda, kuid mitte kunagi õelalt. Aastakümneid hiljem mõistan neid apse veel paremini, olen neid ise teinud küll ja küll. Peagi olime kolleegid, üks mikrofoni, teine pastakaga, ja saime hästi läbi. Toomas ei pahandanud eriti, kui irvitasin tema sõnaühendi "meie Anfissa Reztsova" üle. Lõi käega - mis sina, poisike, ka elust tead... Ning ajas oma rida edasi. Pärast Eesti taasiseseisvumist muutus Toomas oma töös veel kindlamaks, sest nüüd võis sisu ja vormi vabalt kokku mängida. Ta võis vabalt peale hüpata ja suisa lollideks nimetada teleülemusi, kes jäid jalgu loiduse ja tegevusetusega. Sporditoimetus pidi saama töötada! Kui Toomas märkas, et miski hakkab tööd segama, siis käis temast justkui nõksatus läbi, võitlusvaim virgus. 1994. aasta taliolümpiale Lillehammerisse jõudsime öösel, hotelli pääsemiseks pidime saama kaelakaardid, mida oli juba mõne tunni pärast vaja ka pressikeskuses. Akrediteerimiskeskuse vabatahtlikud abilised olid sama unised kui meie, ehkki nende vahetus alles algas. Kui üks haigutav preili küsis Toomalt kolmandat korda nime, nõksas too selja sirgeks ja vastas terava rahuga: "Mu nimi on Uba, Toomas Uba." James Bondi matkimine oli nii ilmne, et neiu ärkas lõplikult ja vormistas kaardi kiirelt. Nägin sedagi, kuidas Toomas, alistanud ühe raske haiguse, alustas lootusetut võitlust teisega. Kangelaseks ei märganud teda ometi veel pidada. Kangelaseks sai ta Sydney olümpial. Kirjutasin sealt tagasi lennates märkmikku eredamaid mälestusi. "See pidi olema 30. september, sest seljataha oli jäänud Erki Noole suur võidupäev. Palav oli. Matkasin kellegagi kohtuma ja plaanisin teleajakirjanike töökeskuse ees bussile astuda. Bussipeatuse lähedal istus murul mees ja viipas mulle. Kui ma poleks teda viimase paari nädala jooksul tihti näinud, ei oleks ehk ära tundnudki. See oli Toomas Uba, ta puhkas natuke. Tom oli kõhnaks jäänud, põsed auku vajunud. Ta silmad särasid. Haigus tegi oma tööd, aga jäi neil päevil Tomile ja Tomi tööle alla. Tom oli kaks päeva vahendanud kommentaatorikabiinist Eestile selle olümpia kuumimat sündmust ja tulnud toime sama hästi kui Erki Nool staadioni katlas. "Ära nägin," ütles Tom, ja see kõlas nagu "ära tegin". Ta sirutas käe, et saaksin ta püsti tõmmata. "Näeme!" Tom kadus madalal sammul telemaja uksest sisse, vastu uuele tööpäevale."
30. detsembril 2000 tunnistas SL Õhtuleht Toomas Uba sportlaste ees aasta võitlejaks. Järgmisel hommikul teda enam polnud. Kaotusele ei eelnenud alistumist. Oskus väärikalt kaotada on igast võidust tähtsam. Kui üks mees teeb tööd südamega, siis ei tule kritiseerijaist iial puudust. Jätnuks Uba tippvõistlused teleekraanile toomata, poleks saanud ta neid vahendades kriitikatki teenida: kivi ei saa visata kapsaaeda, mida pole rajatud. Selles raamatus leidub katke 1983. aasta intervjuust, kus Uba vastab ühele Raini Pahkla küsimusele hämmeldunult: "Miks valisin spordiajakirjanduse? Ma ütleksin, et valisin spordi, mitte ajakirjanduse." Toomas elas spordile.
.....
Gunnar Press
3) Kalevi korvpallimeeskonna treener Heino Lill ja Toomas Uba.
.....
