Äärelinna Buddha

Оглавление

Hanif Kureishi. Äärelinna Buddha

ESIMENE OSA. Äärelinnas

ESIMENE PEATÜKK

TEINE PEATÜKK

KOLMAS PEATÜKK

NELJAS PEATÜKK

VIIES PEATÜKK

KUUES PEATÜKK

SEITSMES PEATÜKK

KAHEKSAS PEATÜKK

ÜHEKSAS PEATÜKK

TEINE OSA. Linnas

KÜMNES PEATÜKK

ÜHETEISTKÜMNES PEATÜKK

KAHETEISTKÜMNES PEATÜKK

KOLMETEISTKÜMNES PEATÜKK

NELJATEISTKÜMNES PEATÜKK

VIIETEISTKÜMNES PEATÜKK

KUUETEISTKÜMNES PEATÜKK

SEITSMETEISTKÜMNES PEATÜKK

KAHEKSATEISTKÜMNES PEATÜKK

Отрывок из книги

Minu nimi on Karim Amir ja ma olen läbi ja lõhki inglane – peaaegu. Mind peetakse tihti isevärki inglaseks, nii-öelda uueks tõuks, mis on tekkinud kahest vanast ajaloost. Aga mul on ükskõik – mina olen inglane (kuigi mitte selle üle uhke) Lõuna-Londoni äärelinnast ja kuhugi teel. Võib-olla muudab just see veider mandrite ja vere, siinse ja sealse, kuulumise ja mittekuulumise segu mind rahutuks ja kergesti tüdivaks. Või ehk äärelinnas üleskasvamine. Igal juhul: milleks sobrada sisemuses, kui piisab tunnistusest, et ma otsisin sekeldusi, ükskõik millist liikumist, tegevust ja seksuaalobjekti, mida aga leida võis, sest meie peres oli kõik nii sünge, nii aeglane ja raske, ma ei tea, miks. Kui päris aus olla, siis käis see mulle närvidele ja ma olin valmis ükskõik milleks.

Aga ühel päeval muutus kõik. Hommikul oli kõik ühtemoodi ja magama heitmise ajaks teistmoodi. Olin seitseteist.

.....

”Nüüd hingake välja ja vajuge oma parema jala peale.”

Pärast mõnd elementaarset joogaasendit lasi ta neil pikali heita. Nad lõdvestasid tema vaiksete käskluste peale ükshaaval oma sõrmi, siis randmeid, varbaid, pahkluid, otsmikke, ja mis kõige huvitavam, kõrvu. Samal ajal ei raisanud isa aega ja võttis ära kingad ja sokid, ning siis – oleksin pidanud isegi arvama – oma särgi ja puhta võrksärgi. Ta tatsas ümber unelejate ringi, kergitades kord lõtva käsivart, kord jalga, et kontrollida neis pinget. Eval, kes lamas samuti selili, oli üks ulakas, aeglaselt suurenev silm lahti. Oli ta eales sellist tumedat, tugevat, karvast rinda näinud? Kui isa temast mööda hõljus, puudutas Eva käega tema labajalga. Mustas velvetis mees ei suutnud üldse lõdvestuda: ta lamas, jalad ristis, nagu haokubu, põlev sigaret näppude vahel, ja vahtis mõtisklevalt lakke.

.....