Mõttetute riikide aabits

Оглавление

Hardo Aasmäe. Mõttetute riikide aabits

Eessõna

Afganistan – milleks?

Argentina – milleks?

Brasiilia – milleks?

Brunei – milleks?

Burkina Faso – milleks?

Ecuador – milleks?

Egiptus – milleks?

Hiina – milleks?

Hiinlased kui slaavlased

Hispaania – milleks?

India – milleks?

Itaalia – milleks?

Berlusconi saabas

Jaapan – milleks?

Jeemen – milleks?

Kanada – milleks?

Katar – milleks?

Kongo DV – milleks?

Kreeka – milleks?

Krimm – milleks?

Kuuba – milleks?

Kuuba II – milleks?

Liibüa – milleks?

LAV – milleks?

Mehhiko – milleks?

Nigeeria – milleks?

Niger – milleks?

Pakistan – milleks?

Prantsusmaa – milleks?

Põhja-Korea – milleks?

Rootsi – milleks?

Rwanda – milleks?

Somaalia – milleks?

Veel Somaaliast

Somaalimaa – milleks?

Sudaan – milleks?

Suurbritannia – milleks?

Süüria – milleks?

Taimaa – milleks?

Tšaad – milleks?

Türkmeenia – milleks?

Ungari – milleks?

USA – milleks?

USA küsimus: kes on Obama?

Vene armee – milleks?

Venezuela – milleks?

Отрывок из книги

Afganistan Afganistanis käib jälle sõda. Täpsemalt väljendades, täheldatakse ägenenud lahingutegevust. Millal sellel maal on üks sõda lõppenud või teine alanud, seda teab vaid Allah või ajaloogeeniused. Õigupoolest ei olegi see nii tähtis. Erinevad hõimud on seal aastatuhandeid omavahel relvastatult nägelenud, küll karjamaade, karjade või kaubateede pärast.

Meid paraku huvitab kaasaeg. Pole mõtet väga arutada, kas Eesti sõjameeste koht on sealses lahingutegevuses või mitte. Arutada võiks seda juhul, kui küsimus oleks sõjategevuse poliitilise eesmärgi kindlakstegemises. Kuna Afganistan on küllalt hea koht, kus meie kaitseväe tuumik saab korraliku lahingukogemuse, siis pole eriti vahet lahinguvälja nimel. Selleks võib olla Iraak, Afganistan, Kosovo või Kihvangaalia. Kogemus kulub igati marjaks ära.

.....

Afganistan on nagu hiiglaslik aedik, kus metsikud hõimud on jäänud taltsutamata. Seepärast on sinna sisse jäänud väga eripalgelisi rahvaid. Kedagi neist ei nimetata oma nimega – afgaanideks. Afgaaniks nimetatakse sealkandis hoopiski Amudarja ülemjooksul puhuvat tugevat (17–25 m/s), kuuma, kuiva, tolmust edelatuult. Afgaaniks nimetatakse veel rahaühikut. Sageli nimetavad võõrad afgaanideks puštu hõime (rahvaid).

Hõimurahvas puštud moodustavad riigi suurima rahvusrühma, kuid ikkagi on neid rahvastikust vähem kui pool. Tagatipuks on pealinn Kabul nende asuala läänepiiril. Puštude suurim ja elujõulisem osa elab Pakistanis ja nad peavad oma keskuseks Peshawari.

.....