Pargimõrvad

Оглавление

Helen Prins. Pargimõrvad

Kaks aastat varem

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13

14

15

16

17

18

19

20

21

22

23

24

25

26

27

28

29

30

31

32

33

34

35

36

37

38

39

40

41

42

43

44

Epiloog

Отрывок из книги

Vahetult enne sügise saabumist olid ilmad kõige heitlikumad. Võis juhtuda, et päeval oli suviselt soe, aga õhtu hakul viskas kogu ümbruse vihmaga üle, mis muutis olemise rõskeks ja ebameeldivaks. Ilmastiku heitlikkusega on inimesed harjunud, kui nad on piisavalt kaua ühes piirkonnas elanud. Ammugi ei takista ilm kedagi välja minemast ega tegemast seda, milleks ta loodud on.

Mees varitses märkamatult põõsas ja nägi teda nõtkel sammul lähenemas. Eile oli ta naist siin piirkonnas märganud, käis teine ka siis umbes samal ajal väljas tiiru tegemas. Sportlik ja ilus. Mees oli kohe aimanud, et naisel on õhtuti väljas jooksmine kombeks. Kui ta poleks tulnud, siis oleks ta seni peale passinud, kuni oleks naist jälle näinud. Tal oli aega ja piisavalt kannatlikkust. Mõnda nägu ja olekut on raskem unustada, mõni on just selline, et kutsub sind enese teadmata ise tagasi.

.....

Käed olid kummikinnaste all higistama hakanud. Kui ta need kodus ära rebib ja prügikasti viskab, siis nad alles hakkavad tähistama, ootama hommikut, mil kõik teisedki sellest kuulevad. Aga tähistamise asemel tunneksid nad meeleheidet ja ängi, lootusetust ja hirmu, mida ainult tõeline kurjus külvata võib. Hommikul tärkav päikesevalgus toob kõik öised saladused nähtavale, ka kõige paremini varjatud.

Lee ohkas. „Sa ei pea seda mulle meelde tuletama, Valdur. Tean isegi, kui palju mängus on ja kui vähe me siiani teame. Tulen hommikul vara ja vaatan toimikud kriitilise pilguga üle, äkki suudame välja mõelda midagi, mis lahendusele lähemale viiks.“

.....