Отрывок из книги
Walpurgi öö, eestlastel volbriöö, muinasgermaanlaste kevadpühale, 1. maile eelnev öö. Seda tähistati pidustustega, mille ajal süüdati kurja tõrjumiseks lõkketulesid. Saanud nime katoliku naispühaku Waldburga järgi. Saksa rahvauskumuse kohaselt sõitsid nõiad sel ööl luua või soku seljas Blocksbergile kuraditega pidutsema.
Eesti Entsüklopeedia, 10. kd
.....
Karli asjad olid olnud kvaliteetsed ja kallid.
„Ma ei ole nii rikas, et osta odavaid asju,” kordas mees ikka ja jälle vana kulunud väljendit, kui Helde mõne pisiasja eest väljakäidud rahasummat imeks pani. Ega see tegelikult olnudki naise asi arutada, sest Karl teenis hästi ja kindlustas kogu nende elamise. Kõik asjad, mis mehe ellu kuulusid, pidid olema kindlad ja vastupidavad, aga sellega nende mõju oma peremehele ka piirdus. Samas võis teda mõnes mõttes hoolimatuks ja ükskõiksekski pidada – paljud asjad ei läinud talle jälle üldse korda. See oli üks nendest vasturääkivatest omadustest, mis Helde jaoks algul nii huvitav ja köitev oli tundunud. Seda meest ei olnud lihtne ära arvata ega kuhugi kindlasse lahtrisse paigutada.
.....
