Minu Jõhvi

Оглавление

Hendrik Pillmann. Minu Jõhvi

Hendrik Pillmann. Minu Jõhvi

HAKATUSEKS

VALMISTUME KRIISIKS VÕI? SUMADANID KOKKU JA MINEK!

KÕIK ON UUS SEPTEMBRIKUUS

HOOGA LABIDA JA RELVAGA 13. SAJANDI GEVIST 21. SAJANDI JÕHVI

TASA JA TARGU, SEST JÕHVI AVAB END AEGAMISI

„SEDA, MILLEST KLASSIS RÄÄGIME JA MILLISEID NÄITEID TOOME, EI VII ME KLASSIRUUMIST VÄLJA“

VARAHOMMIKUSED KESKUSTELUD EHK KUIDAS MÕISTA JÕHVIKAID?

JUHUSTE VÕIDUKÄIK 1 – KOHTUMINE VANAPROUAGA

PÜRIN EELARVAMUSTEST VABANEMISE POOLE JA VÕTAN JÕHVI OMAKS

KEERUKUSE MEISTRIKLASS EHK ISEHAKANUD GIID TUTVUSTAB JÕHVI LINNA

JUHTUMISTE VÕIDUKÄIK 2 – TAASKOHTUMINE VANAPROUAGA

JUHTUMISTE VÕIDUKÄIK 3 – KADUNUD JÕHVIKAD

KOTLETTIPIRUKAID KÕIGILE!

SAMASUGUSED. SAMASUGUSED MÕLEMAD

JUHTUMISTE VÕIDUKÄIK 4 – KAIKAD KODARASSE, HENDRIK!

TEINE TULEMINE: VÕIMSAM KUI IIAL ENNE

Mis mõistad kõnelda?

SEE JÕHVI ON ÜKS ÜTLEMATA NORMAALNE KOHT!

Valguse vari

TEE TÖÖD JA NÄE VAEVA, SIIS MÕISTAD KA ÜMBRUSKONNA VÕLU!

LISA 1

LISA 2

LUGEMISSOOVITUSED

PILDIALBUM

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13

14

15

16

17

Отрывок из книги

Minu kui tartlase ettekujutus Ida-Virumaast oli tekkinud Eesti jäähoki põhjal, mida hoiavad au sees Kirde-Eesti suurimate linnade, Narva ja Kohtla-Järve elanikud. Selle jäise mängu harrastajaid võib leida ka teistest linnadest, kuid idavirukaid nad naljalt üle ei trumpa. Üks hokikultuuri ülistajaist oli minu hokitreener Tartus, kes ise oli Ida-Virumaale paikseks jäänud juba 1970. aastatel, kuid kelle juured ulatusid hoopiski Petserimaale. Seda, kust ta pärit on, mainis ta ikka ja jälle eesti-vene segakeeles. „Tak. Petšorõ nii krassivaja ja seal hea mängi – puk-puk, litter liigu! Šaibu!“ Noogutasin ja naeratasin. Mitte midagi ei saanud aru.

Treeningutel oli keel see, mis mind vahel pidurdas, sest vene keelest ei saanud ma mitte sõnagi aru. „Ma ei taha sinna täiskasvanute trenni minna, sest ma ei saa mitte essugi aru,“ ütlesin emale. Veelgi enam, iga kord, kui jõudsin Ida-Virumaa tiheasustuse aladele, nagu Jõhvi, Narva või Kohtla-Järve, tõusis pulss ja ma muutusin ärevaks. Põhjus oli see, et esimest korda elus tundsin keelebarjääri.

.....

Olin märganud oma tuttavate tegevust programmis „Noored kooli“. Kaks just ülikooli lõpetanud idealisti olid otsustanud hakata õpetajateks. Ühele neist vaatasin ülikooliajal alt üles. Tema valik pani mind mõtlema: miks just see, kasina palgaga amet?

Miski aga oli peas idanema pandud. Uurisin programmi kohta lisa ja saatsin avalduse. Tahtsin lihtsalt vaadata, kas mind võetakse vastu või mitte. Mul oli soov saada kiita ja avalduse esitasin ma eeskätt puhtast hasardist.

.....