Kuningas Saalomoni kaevandused. Seeba kuninganna sõrmus

Оглавление

Henry Rider Haggard. Kuningas Saalomoni kaevandused. Seeba kuninganna sõrmus

KUNINGAS SAALOMONI KAEVANDUSED

SISSEJUHATUS

I PEATÜKK. KOHTUN SIR HENRY CURTISEGA

II PEATÜKK. LEGEND SAALOMONI KAEVANDUSTEST

III PEATÜKK. UMBOPA ASTUB MEIE TEENISTUSSE

IV PEATÜKK. ELEVANDIJAHT

V PEATÜKK. MEIE TEEKOND KÕRBESSE

VI PEATÜKK. VESI! VESI!

VII PEATÜKK. SAALOMONI TEE

VIII PEATÜKK. SAABUME KUKUAANAMAALE

IX PEATÜKK. KUNINGAS TVALA

X PEATÜKK. NÕIAJAHT

XI PEATÜKK. TEEME IMETEO

XII PEATÜKK. ENNE LAHINGUT

XIII PEATÜKK. RÜNNAK

XIV PEATÜKK. HALLIDE VIIMNE VÕITLUS

XV PEATÜKK. GOOD JÄÄB HAIGEKS

XVI PEATÜKK. SURMA KOOBAS

XVII PEATÜKK. SAALOMONI VARAKAMBER

XVIII PEATÜKK. JÄTAME LOOTUSE

XIX PEATÜKK. IGNOSI JUMALAGAJÄTT

XX PEATÜKK. LEITUD!

SEEBA KUNINGANNA SÕRMUS

I PEATÜKK. SÕRMUSE PÄRITOLU

II PEATÜKK. SEERSANT QUICKI NÕUANNE

III PEATÜKK. PROFESSOR LÄHEB JAHILE

IV PEATÜKK. SURMATUUL

V PEATÜKK. VAARAO TEEB PAHANDUST

VI PEATÜKK. KUIDAS ME PÄÄSESIME HARMAKIST

VII PEATÜKK. BARUNG

VIII PEATÜKK. SAATUSE VARI

IX PEATÜKK. VANDE ANDMINE

X PEATÜKK. QUICK TÕMBAB TIKKU

XI PEATÜKK. PÄÄSTMINE EBAÕNNESTUB

XII PEATÜKK. LÕVIKOOBAS

XIII PEATÜKK. HIGGSI SEIKLUSED

XIV PEATÜKK. KUIDAS VAARAO ŠADRATŠI VASTU VÕTTIS

XV PEATÜKK. SEERSANT QUICKIL ON EELAIMUSED

XVI PEATÜKK. HARMAK TULEB MURI

XVII PEATÜKK. LEIAN OMA POJA

XVIII PEATÜKK. PALEE PÕLEMINE

XIX PEATÜKK. NÄLGIMINE

XX PEATÜKK. KOHTUISTUNGIL JA PÄRAST SEDA

JÄRELMÄRKUS MAKEEDALT,

Отрывок из книги

Nüüd, kus see raamat on trükitud ja peagi lugejate kätte minemas, rõhub mind raskelt teadmine, et selles on nii stiili kui ka sisu osas suuri puudusi. Mis puutub viimasesse, siis võin vaid öelda, et see ei taotlegi olla täielik aruanne kõigest sellest, mida me kuulsime ja nägime. Meie retkega Kukuaanamaale oli seotud paljugi asju, millest ma oleksin meeleldi pikalt-laialt pajatanud, millele aga nüüd vaevalt vihjatakse. Nende hulgas on huvitavad legendid soomussärkidest, mis päästsid meid surmast suures lahingus Loo all, samuti ka Vaikijatest ehk kolossidest, mis seisavad Stalaktiitkoopa sissepääsul. Veel enam: kui oleksin endale vaba voli andnud, oleksin meelsasti käsitlenud suulu ja kukuaana keelemurrete erinevusi, millest mõned on minu arvates väga tähendusrikkad. Tulus oleks ka olnud pühendada paar lehekülge Kukuaanamaa omapärasele floorale ja faunale1. Samuti jäi käsitlemata äärmiselt huvitav teema, mida allpool ainult põgusalt on puudutatud – nimelt tollel maal kehtiv suurepärane sõjaväeorganisatsioon, mis minu arvates on võrratult täiuslikum sellest, mille Tšaka2 Suulumaal maksma pani, kuna see võimaldab mobilisatsiooni veelgi kiiremini teostada ega nõua kahjulikku sundusliku tsölibaadi3 süsteemi. Ja lõpuks, ma pole peaaegu midagi rääkinud kukuaanade kodustest ja perekondlikest tavadest, millest mõned on üpris iseäralikud, samuti ka mitte nende suurest vilumusest metallide sulatamises ning sepatöös. Selle kunsti on nad arendanud märkimisväärsele kõrgusele, mille parimaks tunnistajaks on nende tõllad ehk rasked viskenoad: nende relvade käepidemed on taotud rauast ja tera heast terasest, mis suure osavusega on sobitatud rauast tüviku külge. Asi on nimelt selles – ja minu arvamusega ühinesid ka Sir Henry Curtis ja kapten Good –, et kõige õigem tundus olevat jutustada oma lugu lihtsal ja otsekohesel viisil ja jätta kõigi nende teemade lähem käsitlus edaspidiseks, ükskõik millises vormis see siis peaks soovitavaks osutuma. Seni aga olen ma iseenesestki mõista rõõmuga valmis andma kõigile, keda sellised asjad huvitavad, igasugust informatsiooni, niipalju kui see minu võimuses on.

Nüüd jääb mul veel ainult vabandust paluda oma tahumatu kirjutamisviisi pärast. Võin oma õigustuseks vaid öelda, et olen harjunud käsitsema rohkem püssi kui sulge ega või pretendeerida ülevatele kirjanduslikele keerdudele ja konksudele, mida ma romaanides tähele panen – sest vahetevahel meeldib mulle lugeda läbi mõni romaan. Arvatavasti on need keerud ja konksud väga soovitavad ja ma kahetsen, et pole osanud neid juurde panna; samal ajal aga tundub mulle, et lihtsad asjad on siiski alati kõige mõjuvamad ja et raamatuid on kergem mõista, kui nad on kirjutatud arusaadavas keeles, kuigi mul ehk pole õigust niisuguses asjas oma arvamust esitada. Kukuaanamaal on käibel kõnekäänd: “Vahedat oda pole vaja läikima nühkida”, ja samast põhimõttest lähtudes julgen loota, et tõepärane lugu, kui tahes kummaline see ka poleks, ei nõua kaunisõnalisi ehteid.

.....

“Härra Quatermain,” sõnas nüüd Sir Henry, “ma lähen oma venda otsima. Lähen tema jälgedes Suleimani mägedesse ja ka üle nende kui vaja, kuni ma ta leian või kuni ma kindlasti teada saan, et ta on surnud. Kas tulete minuga kaasa?”

Ma olen, nagu ma vist juba kuskil ütlesin, väga ettevaatlik inimene, õieti lausa kartlik, ja see ettepanek hirmutas mind. Mulle tundus, et sellisele retkele minek tähendab kindlat surma, ja jättes kõrvale kõik muud kaalutlused, ei võinud ma veel surma minna, sest mul on poeg, kes vajab minu toetust.

.....