Vihavald

Оглавление

Herman Sergo. Vihavald

Proloog

ESIMENE JAGU

Ühe vana mehe noored mõtted

Tõotus hiiesalu haldjatele

Taara hirm ja arm

Ulva

Ulva saab kaks õde

Naise hind

Lohijõe Jouniga saab jälle kaubale

Töö õpetab tegijat

Muretse hea mõõk, õnn tuleb ise

Tarkust seitsmest salvest

Atter ja Apostolica

«Haug», «Hüljes» ja «Jouni»

TEINE JAGU

Saak ei jookse ise sülle

«Hertsoginna Ingeborg»

Meile kingiti vaat veini ja mis sellest tuli

Pole ühtki jumalat peale Allahi

Põgenikud

Paavsti dromoonid

Heitlik on õnnejumala meel

Mees, kes pages patu eest

Isa Henriku neljas patt

Kerjusmunga teekond

«Lombardia äkiline»

Kuidas ma paavsti au kaitseks mõõga tõmbasin

On ainult üks jumal – Allah

Kuidas ma piiskop Hildebrandi käsu täitsin

Uudised Seidforsi Olavilt

KOLMAS JAGU

Jäämaale ehk Islandile

Talv tuli peale

Saagad

Sellest, kuidas Harald oma asjaga hakkama sai. Helluland, Markland,Vinland99

Taas Helsingøris ja kes mind seal nüüd vastu võtsid

Tee lahti väravad ja uks!

Valdemar IV Atterdag

Mäejalale

Lembeste

Mis mul veel ütelda on jäänud

Epiloog

Ajalooline seiklusromaan psühholoogilise asemel

Отрывок из книги

Mees sureb, tegu jääb. Aga kui mehe käed kirjutada oskavad ja tal on, mida nende jaoks üles märkida, kes järel tulevad, ning ta vaeva paljuks ei pane, siis jääb ka sõna. Ka mina tahaksin, et mu sõna edasi elaks. Tahaksin, et te kuuleksite neis ammulahkunud esivanemate hääli, sõjariistade helinat, kaugete lainete kohamist, kalmuliste kõnekõma. Kutsun teid ühes sinna, kus mina enne käinud olen.Tahan, et te tunneksite mind eest, külje pealt ja selja tagant, et te teaksite mu ammumõeldud mõtteid, väljaöeldud sõnu ja tehtud tegemisi, et te saaksite rõõmsaks ühes minuga, jagaksite mu muresid, et te hingeõhk muutuks minu omaks. Nendesse tähtedesse, sõnadesse ja ridadesse laotan laiali kogu oma elu. Kogu pika elu kestel kogutud oskused, teadmised ja teod.Teod, mis on tehtud niihästi maal kui merel küll mõistuse, küll käte, küll tapatera abil, aga alati südamega.Tahan, et järeltulevad põlved teaksid, kuhu mu järg pooleli jäi. Sest mu mõõk ja ader, laev ja aer ootavad uusi mehi, tugevate künnapute, mitmetahulise mõistuse ja julge hakkamisega mehi. Kogu töö pole ju veel tehtud.Veel võimutseb saks mandril, Muhus ja Saares. Olen aga kindel, et kui õige aeg tuleb, viiakse minu alustatud ettevõtmised lõpule nii, et enam teist korda teha ei tule.

Olen vana mees. Mu teekond on jõudnud sinna, kust Manala väravad juba paistma hakkavad. Käsivars pole enam see, mis meheeas. Kontides maaviha sees. Juba tunnevad mu õlaliikmed mõõga raskust, tapper ei tõuse enam endise kergusega, oda tõrgub käest lendu minna. Samm on lühikeseks jäänud, hobuse selga ei hüppa ma enam ühe ropsuga.Tuleb jalustest tuge otsida. Tükkhaaval korjavad jumalad tagasi oma ehted. Habe ja juuksed jäävad hõredaks, hambad kukuvad ükshaaval suust. Silmade ette hakkab langema Toonela tubade hämarus. Kirjatähti voolin, vaadates läbi kummis klaasi.Visbyst pärit hõbepeegel näitab, et mu näonahk on kahvatu nagu seesama pärgament, millele kirjutan. Mu kõrvad kumisevad ja kuulevad marduse hääli.

.....

Järgmisel hommikul polnud tormist järel muud kui lõunast lõõtsuv paras purjetuul ja suure mere jomm, mis kohinal randa vajus ning paatide sisseajamise juures mitu meest kuni kurguni märjaks kastis. Sigurd oma poegadega ja paljud teisedki tulid meid randa saatma. Mändide vahel paistis koguni mõne naise punakollaste vöötidega küüt29 ja heinakokakujuline30 peatorbik.

Siin rääkisin ka meestele ära, et Soome läheme. Seda olid paljud isegi juba arvanud. Jumalagajätul õpetas mind Thorkeli poeg:

.....