Rahvavanema lapsed

Оглавление

Hindrek Rikand. Rahvavanema lapsed

RAHVAVANEMA LAPSED

HELMIK

PÜHA MARDIKAS

VAENELAPS, KIISU JA PÄRLIKEE

Отрывок из книги

Ammu-ammu, kui Eestis veel omad rahvavanemad valitsesid, elas ja oli Ugandis vanem Viljo. Taara tahtel kaotas ta surma läbi oma veel noore ja nägusa naise, kes talle seitse väetit vaeslast järele jättis. Orbudele uut ema koju tuua tahtes kosis vanem Viljo leinaaja möödumisel teise nooriku, kelle kodu oli Viljo elukohast seitsme penikoorma kaugusel.

Toredad pulmad tegi vanem Viljo, päratu hulk pidulisi oli kogu Ugandist kutsutud. Ei puudunud peol ka naabermaakondade vanemad.

.....

Heakene küll. Keetis jälle va moor oma mürgirohte, sõnus lausumisi ja vahtis, mis kollane aur ja sinine suits talle kuulutavad. Kuni ta ühel hommikul nagu nõelatult püsti kargas. „Kiuhka-riuhka, ii-ha-haa! Ugandi kuningas sõidab kosja! Õõ-hõ-hõõ! See on alles rõõm! Kotkas lendab võõrsile, jätab pesa ula. Õõh-hõh-hõh! Nüüd poistele järele! Ii-ha-haa, mök-mök-mök! Nii jah, nii jah, sõber Viljoke! Küll sa veel teed silmad kord koju jõudes. Ii-ha-haa! Nüüd aga teele! Kääks-prääks-tsäuhh!“

Te muidugi teate, kuidas nõiamoorid reisivad. Ratsukil vana luua selga, läbi korstna välja ning siis üle majade, metsade ja mägede, kuhu aga soov käib. Ehk aga haiseva habemik-soku turjale ja siis taretaguselt sõnnikuhunnikult tuisates pilvedesse. Aga need abinõud kõlbavad ainult öösiti; päeval ei saa isegi nõiad nii lihtsalt reisida. Siis tormavad nad tuulispea keerises, kuhu vaja. Meie nõiamoor oli selleks endale ehtsa tuuslarimantli meisterdanud. See oli üleni ussinahkadest tehtud, enesetapjate sooltest keerutatud paeltega kokku õmmeldud ning äärte, käiste ja krae küljes tolknevate konnakoibadega palistatud. Selle toreduse haaras nõid selga, ruttas õue ning hakkas seal end ringi keerutama, nii et mantli hõlmad aina lipendasid. Ise vihistas seejuures läbi rehapiitaoliste hammaste:

.....